Lilli Suburg 185

 

Eesti esimene feminist - Lilli Suburg

Kui mõtleme Eesti ärkamisajale, tulevad esimesena meelde suurmehed nagu Carl Robert Jakobson või Johann Voldemar Jannsen. Kuid selle patriarhaalse fassaadi taga tegutses naine, kes muutis jäädavalt Eesti naiste õiguste ja hariduse ajalugu –Lilli Suburg. Ta oli meie esimene prominentne naisõiguslane, esimene kutseline naisajakirjanik ning tütarlaste hariduse teerajaja, kelle elutöö väärib avastamist ka tänapäeval.

Saksa nime taga peitus tuline eesti meel

Lilli (kodanikunimega Caroline) Suburg sündis 1841 Vändra kihelkonnas jõukas peres ja sai tollele ajale kohaselt saksakeelse hariduse. Kuigi talle ennustati muretut elu saksastunud daamina, võttis tema saatus hoopis teise pöörde. Otsustavaks sai tutvumine rahvusliku liikumise liidri Carl Robert Jakobsoniga, kes äratas Suburgis sügava rahvustunde ja innustas teda kirjutama.

Jakobsoni ärgitusel sündis 1877. aastal Suburgi autobiograafiline jutustus „Liina”, mis käsitles eesti tütarlapse rasket teed oma juurte ja rahvuse juurde. See raamat oli oma saksastamisvastase ja naisõigusliku hoiakuga tõeline kultuuriline maavärin.

Revolutsioon hariduses ja ajakirjanduses

Suburg ei piirdunud ainult teoreetilise aruteluga, vaid asus ise reaalsust muutma:

• Esimene eesti tütarlastekool: Ta asutas 1882. aastal Pärnus erakooli (mis hiljem kolis Viljandisse). Kooli erilisus seisnes selles, et kuigi õppetöö käis ametlikult saksa keeles, oli kasvatuse aluseks kindel eesti meel, rahvuslikkus ning Rousseau ja Pestalozzi kaasaegsed pedagoogilised ideed.
• Esimene naisteajakiri Linda: aastal 1887 andis Suburg välja esimese eesti feministliku manifesti „Sõnake suguõdedele” ning asutas järgmisel aastal esimese naisteajakirja Linda. See ei olnud pelgalt retseptikogu, vaid platvorm naiste emantsipatsiooni, hariduse ja ühiskondliku positsiooni parandamiseks.

"Minu saatusega võitluskäik"

Lilli Suburgi elu oli pidev võitlus ühiskondlike normide, rahaliste raskuste ja tollase patriarhaalse ühiskonna eelarvamustega. Oma eluloo pani ta kirja teoses „Minu saatusega võitluskäik” (1914), mis on üks esimesi feministliku rõhuasetusega autobiograafiaid Eesti kirjandusloos. Ta tõestas oma eluga, et naine suudab olla iseseisev looja, mõtleja ja juht, ilma et peaks alluma ühiskonna poolt ette kirjutatud rollidele.

Kuna teos ilmus esmakordselt 1914. aastal ajakirjas „Naiste Töö ja Elu“ (numbrid 5–9), on see täispikalt ja tasuta kättesaadav https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=cl&cl=CL1&sp=naestetoojaelu

Lilli Suburg suri 1923. aastal Valgas, kuid tema pärand elab edasi igas Eesti naises, kes saab täna vabalt õppida, hääletada ja oma häält kuuldavaks teha. Ta oli naine, kes ei oodanud tulevikku, vaid ehitas selle ise valmis.