Valla raamatukogude lugejaküsitlus

 

11.-24. aprillini küsitakse raamatukogudes, kuidas kasutajad raamatukogu teenusega rahul on. Palutakse hinnata oma viimast raamatukogu külastust ning soovi korral saab lühidalt lisada, mis meeldis ja mis võiks teisiti olla. Andmeid kasutatakse raamatukoguteenuse analüüsimisel ja arendamisel. Vastused edastatakse ka raamatukogudele, kelle teenuseid hinnatakse. Andmeid säilitatakse 1 aasta alates küsitluse lõpust. Küsitlus on anonüümne.

Kui lugeja soovib, et tagasiside täpsustamiseks võetakse temaga ühendust, siis palutakse lisada ka enda e-postiaadress. Soovi korral saab paluda oma e-posti aadressi kustutamist vastusest.

Küsitlust korraldab rahvusraamatukogu kultuuriministeeriumi tellimusel.

Lisainfo: statistikateenuse juht Riin Olonen, riin.olonen@rara.ee.

Osalen küsitluses

Marguerite Duras

 

 Marguerite Duras, kodanikunimega Marguerite Germaine Marie Donnadieu (4. aprill 1914 – 3. märts 1996) oli prantsuse kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja. 

• Tuntud on ta oma romaani "Armuke" järgi, mis pälvis 1984. aastal maineka Prix Gouncourt´i auhinna.

• Tema teoseid iseloomustab tagasihoidlik ja killustatud stiil. Teemadeks kolonialism, iha, mälestused ja inimsuhete keerukus, mis tuginesid tema kogemustele koloniaal Indohiinas (praeguses Vietnamis) ja tormilisele isiklikule elule.

 

Eesti keelde on tõlgitud

• "Moderato cantabile". Tõlkinud Aino Pärsimägi. Loomingu Raamatukogu, nr 6, 1970
• "Armuke". Tõlkinud Malle Talvet. Loomingu Raamatukogu, nr 11/12, 1989; uus väljaanne: Tallinn, Varrak, 2006
• "Tamm Vaikse ookeani vastu". Tõlkinud Triinu Tamm. Tallinn: Varrak, 2006
• "Põhja-Hiina armuke". Tõlkinud Tiina Ainola. Tallinn: Atlantise Kirjastus, 2008
• "Suveõhtul kell pool üksteist". Tõlkinud Tiina Ainola. Borrby, Vormsi: Atlantise Kirjastus, 2023 (originaal: "Dix heures et demie du soir en été", Paris: Gallimard, 1996)
• "Lol V. Steini kütkestus". Tõlkinud Tiina Ainola. Borrby, Vormsi: Atlantise Kirjastus, 2023 (originaal: "Le ravissement de Lol V. Stein", Paris: Gallimard, 1994)

pilt / https://www.amazon.com/Marguerite-Duras-French-Laure-Adler/dp/2081295733

tekst/ https://et.wikiquote.org/wiki/Marguerite_Duras

 

Head lasteraamatupäeva!

 

Lennart Meri - 95

•  Vaba Eesti esimene president Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas diplomaat Georg Meri vanema pojana. Esimestele kooliaastatele Berliinis ja Pariisis järgnes karm küüditatute elukool 1941-1945 Venemaal, eeskätt Jaranskis.
• Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli cum laude ajaloo erialal. Järgnes toimetajatöö Vanemuise teatris ja Eesti Raadios. 
• Oma esimese kutsumuse ja laiema avalikkuse tähelepanu leidis Meri reisiraamatutega, mis kajastasid tema retki Kesk-Aasiasse, Kamtšatkale, Siberi taigasse.
• Lennart Meri polnud mitte ainult poliitik, vaid ka viljakas kirjanik.  
  
• Üks Lennart Meri tuntumaid teoseid on 1976. aastal ilmunud ajalooline romaan "Hõbevalge". Romaan uurib Läänemere piirkonna iidseid kultuure ja tsivilisatsioone, tuginedes Meri ulatuslikule folkloori ja mütoloogia uurimisele.
• 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri Vabariigi Presidendi ametisse.
• Karismaatilise isiksuse ja osava kõnemehena saavutas Lennart Meri maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui oma isamaale. Tema loojanatuur ja keelteoskus aitasid leevendada raudse eesriide taha jäänud rahvaste suhtes levinud stereotüüpe.

 

•  Contra (kodanikunimega Margus Konnula) sündis Võrumaal Urvastes sündinud 22. märtsil 1974.
•  On töötanud Urvastes postiljonina ja postiülemana, alates 1999 vabakutseline kirjanik. Contra on olnud ka telesaadete juht ja stsenarist ning toimetanud vallalehte. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997.
•  Esimese luuletuse kirjutas Contra viieteistkümneselt ning tänaseks on neid kirjaniku enese hinnangul kogunenud üle viie tuhande. Pea igal aastal ilmub luulekogu või ka mitu. Tänapäeva rahvalaulikuks tituleeritud kirjaniku luulelooming lähtub eesti uuema rahvalaulu traditsioonist.
•  Contra luuletused on lõbusad ja vaimukad (autori üks lemmikžanre on paroodia), rahvalik vemmalvärss ja päevakajalisus on ühendatud meisterliku keelekasutusega. Oma loomingut armastab ta esitada lauldes või räppides. 
• Ta on üks parimaid läti keele proosa ja luule tõlkijaid.
•  Contral on üks eriline hobi - ta kogub V-tähega algavatel staadionitel jooksmist.
• Ta on jooksnud 69 maratonil.
  

Head emakeele päeva!

 Emakeelepäeval saab raamatukogus vaadata toredat aabitsate väljapanekut.

Toomas Vint - 80

 

• Toomas Vint on 1973. aastast kunstnike liidu ja 1977. aastast kirjanike liidu liige.

• Näitustel hakkas esinema 1960. aastate lõpul, ANK'64 järellainetuses. Vindi loomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid „intellektuaalne naivism“, „transavangard“, „metafüüsiline maal“ ja „magritte'lik sürrealism“. Vint ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maastikeks.

• Toomas Vindi maale on mitmes kunstimuuseumis ja paljudes erakogudes. Peale Eesti on ta isikunäitustega esinenud Peterburis, Pariisis ja Mauritiusel.

• Ta on pälvinud Konrad Mäe preemia (1986 ja 1987) ja ning Kristjan Raua preemia (2015, koos Aili Vindiga).

• Kirjandusse tuli Vint 1970. aastatel novellistina. Esimene novellikogu „Kahel pool hekiga palistatud teed“ ilmus 1974. aastal.
  

• Friedebert Tuglase novelliauhinna on Vint pälvinud 1979., 1984. ja 2012. aastal, Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna 2015. aastal.

• Romaan „Kojamehe naine“ (1995) šokeeris publikut seksuaalse avameelsusega, „Lõppematu maastik“ (1997) prototüüpidega. Viimane pälvis kultuurkapitali 1997. aasta proosapreemia.

• Vindilt on ilmunud kokku kümme novellikogu ja 13 romaani. Tema romaane on antud välja vene ja soome keeles, novelle on tõlgitud paljudesse keeltesse.

• Ta on Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler.
  

Allikas: Vikipeedia

https://toomasvint.com/kontakt/