Lugemistund #lugemistund

 

8. septembril 2026 kell 11.00–12.00

Võta aeg maha, loe ja naudi raamatuid kas raamatukogus või endale meeldivas paigas.

 Loe raamatuid ja  kasuta sotsiaalmeedias teemaviidet #lugemistund#ulenurme#

Lilli Suburg 185

 

Eesti esimene feminist - Lilli Suburg

Kui mõtleme Eesti ärkamisajale, tulevad esimesena meelde suurmehed nagu Carl Robert Jakobson või Johann Voldemar Jannsen. Kuid selle patriarhaalse fassaadi taga tegutses naine, kes muutis jäädavalt Eesti naiste õiguste ja hariduse ajalugu –Lilli Suburg. Ta oli meie esimene prominentne naisõiguslane, esimene kutseline naisajakirjanik ning tütarlaste hariduse teerajaja, kelle elutöö väärib avastamist ka tänapäeval.

Saksa nime taga peitus tuline eesti meel

Lilli (kodanikunimega Caroline) Suburg sündis 1841 Vändra kihelkonnas jõukas peres ja sai tollele ajale kohaselt saksakeelse hariduse. Kuigi talle ennustati muretut elu saksastunud daamina, võttis tema saatus hoopis teise pöörde. Otsustavaks sai tutvumine rahvusliku liikumise liidri Carl Robert Jakobsoniga, kes äratas Suburgis sügava rahvustunde ja innustas teda kirjutama.

Jakobsoni ärgitusel sündis 1877. aastal Suburgi autobiograafiline jutustus „Liina”, mis käsitles eesti tütarlapse rasket teed oma juurte ja rahvuse juurde. See raamat oli oma saksastamisvastase ja naisõigusliku hoiakuga tõeline kultuuriline maavärin.

Revolutsioon hariduses ja ajakirjanduses

Suburg ei piirdunud ainult teoreetilise aruteluga, vaid asus ise reaalsust muutma:

• Esimene eesti tütarlastekool: Ta asutas 1882. aastal Pärnus erakooli (mis hiljem kolis Viljandisse). Kooli erilisus seisnes selles, et kuigi õppetöö käis ametlikult saksa keeles, oli kasvatuse aluseks kindel eesti meel, rahvuslikkus ning Rousseau ja Pestalozzi kaasaegsed pedagoogilised ideed.
• Esimene naisteajakiri Linda: aastal 1887 andis Suburg välja esimese eesti feministliku manifesti „Sõnake suguõdedele” ning asutas järgmisel aastal esimese naisteajakirja Linda. See ei olnud pelgalt retseptikogu, vaid platvorm naiste emantsipatsiooni, hariduse ja ühiskondliku positsiooni parandamiseks.

"Minu saatusega võitluskäik"

Lilli Suburgi elu oli pidev võitlus ühiskondlike normide, rahaliste raskuste ja tollase patriarhaalse ühiskonna eelarvamustega. Oma eluloo pani ta kirja teoses „Minu saatusega võitluskäik” (1914), mis on üks esimesi feministliku rõhuasetusega autobiograafiaid Eesti kirjandusloos. Ta tõestas oma eluga, et naine suudab olla iseseisev looja, mõtleja ja juht, ilma et peaks alluma ühiskonna poolt ette kirjutatud rollidele.

Kuna teos ilmus esmakordselt 1914. aastal ajakirjas „Naiste Töö ja Elu“ (numbrid 5–9), on see täispikalt ja tasuta kättesaadav https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=cl&cl=CL1&sp=naestetoojaelu

Lilli Suburg suri 1923. aastal Valgas, kuid tema pärand elab edasi igas Eesti naises, kes saab täna vabalt õppida, hääletada ja oma häält kuuldavaks teha. Ta oli naine, kes ei oodanud tulevikku, vaid ehitas selle ise valmis.

Michael Connelly 70

 

Michael Connelly: Kaasaegse krimikirjanduse ja politseiprotseduuride vaieldamatu meister

Kui armastad põnevikke, mis viivad sind otse kuriteopaigale, hämaratesse ülekuulamistubadesse ja pingelistesse kohtusaalidesse, ei saa sa mööda vaadata Michael Connellyst. See mees on kaasaegse krimižanri tippautor, kelle sulest on ilmunud kümneid üleilmseid bestsellereid.

Connelly oskus luua ülimalt realistlikke lugusid ei ole juhus. Enne romaanikirjanikuks saamist töötas ta aastaid krimireporterina, kajastades Los Angeleses reaalseid kuritegusid ja politseitööd. See kogemus andis talle haruldase sisevaate, mis muudab tema raamatud erakordselt usutavaks.

Kaks ikoonilist maailma: Harry Bosch ja Mickey Haller

Connelly suurim panus kirjandusmaailma on kahe unustamatu tegelase loomine, kelle teed tema raamatutes sageli ka ristuvad:

• Hieronymus „Harry” Bosch – Kompromissitu Los Angelese politseiuurija. Ta on siseheitlustega võitlev veteran, kes ei loobu enne, kui ohver on saanud õigluse.
• Mickey Haller (Vaibakaitsja / The Lincoln Lawyer) – Boschi poolvend. Haller on kaval kriminaalkaitseadvokaat, kes ei juhata oma bürood mitte luksuslikust kontorist, vaid oma kuulsast Lincoln Town Car auto tagaistmelt.
• Miks sa peaksid tema raamatuid lugema?
  Connelly ei kirjuta lihtsalt põnevust põnevuse pärast. Tema teosed lahkavad süsteemset korruptsiooni, õigussüsteemi auke ja inimpsühholoogia tumedamat poolt. Tema tempokas kirjutamisstiil, detailne politseitöö kirjeldus ja ootamatud süžeepöörded hoiavad sind raamatu küljes kinni viimase leheküljeni.
  Kui sa ei ole veel Michael Connelly maailmaga tutvust teinud, on viimane aeg seda teha. Alusta algusest ehk Harry Boschi  juhtumitest või hüppa otse Mickey Halleri kohtusaalidraamasse. Sa ei kahetse seda!
  Eesti keeles ilmunud:
  
• „Sünkjas park“ (orig. The Black Ice, 1993) – Harry Boschi 2. raamat.
• „Kuu needus“ (orig. Angels Flight, 1999) – Harry Boschi 6. raamat.
• „Pimedam kui öö“ (orig. A Darkness More Than Night, 2001) – Harry Boschi 7. raamat, kus ta kohtub ka Terry McCalebiga.
• „Kümnesendise jahil“ (orig. Chasing the Dime, 2002) – Eraldiseisev tehnopõnevik väljaspool põhisarju.
• „Kitsus“ (orig. The Narrows, 2004) – Harry Boschi 10. raamat, mis on ühtlasi järg kuulsale romaanile „Poeet“.
• „Süütu klient“ (orig. The Lincoln Lawyer, 2005) – Advokaat Mickey Halleri 1. raamat.
• „Lahendamata juhtum“ (orig. The Overlook, 2007) – Harry Boschi 13. raamat.
• „Öine vahetus“ (orig. The Late Show, 2017) – Renée Ballardi 1. raamat, mis tutvustab uut uurijat öises Los Angeleses.
• „Pime õnnis öö“ (orig. Dark Sacred Night, 2018) – Ballard ja Bosch saavad esmakordselt kokku.
• „Öine tuli“ (orig. The Night Fire, 2019) – Ballardi ja Boschi ühine meeskonnatöö vana mentori toimiku lahendamisel.
• „Pimedad tunnid“ (orig. The Dark Hours, 2021) – Ballard ja Bosch lahendavad uusaastaööl toimunud kaootilist mõrva.
• „Kõrbetäht“ (orig. Desert Star, 2022) – Ballardi ja Boschi ühine jaht kurjategijale uues külmade juhtumite osakonnas.
  
  

 

---

Frederik Backman 45

Kes on Fredrik Backman? Ta on kirjanik, kes pani meid korraga naerma ja nutma!

Kui oled viimase kümne aasta jooksul astunud sisse mõnda raamatupoodi või sirvinud lugemissoovitusi, oled kindlasti kohanud nime Fredrik Backman. See Rootsi kirjanik, endine rekkajuht ja blogija on vallutanud miljonite lugejate südamed üle kogu maailma. Tema fenomen on lihtne, kuid geniaalne: ta kirjutab inimestest, kes meile esmapilgul ei meeldi, ja paneb meid neid raamatu lõpuks jäägitult armastama.

Kuid mis teeb Backmani stiili nii eriliseks ja millest tema loomingus alustada? Teeme lähemalt tutvust.

Kibestunud vanameestest hokidraamani: Backmani maailm

Backmani tähelend algas 2012. aastal debüütromaaniga „Mees nimega Ove“ (En man som heter Ove). Lugu räägib pahurast, reegleid kummardavast leskmehest, kes on otsustanud elule lõpu peale teha, kuid kelle plaanid rikuvad ära uued, pisut kohmakad ja elujõulised naabrid. Raamatust sai ülemaailmne bestseller, millest valmis ka menukas Hollywoodi film Tom Hanksiga peaosast.

Sellest raamatust pärineb ka üks Backmani kauneimaid mõtteid armastuse kohta:

„Inimese armastamine on nagu uude majja kolimine. Alguses oled armunud kõigesse uude (...). Aga aastate jooksul fassaad kulub. Puidu sisse tekivad praod. Siis hakkad sa armastama seda maja mitte sellepärast, et see on täiuslik, vaid kõigi selle vigade ja eripärade pärast.“

 

Ove pani aluse Backmani firmamärgile – luua tegelasi, kes on väljast karedad nagu liivapaber, kuid seest kuldse südamega. Tema sulest on ilmunud rida hitte:

• „Britt-Marie oli siin“ – lugu naisest, kes armastab söögisoodat ja korda, kuid peab keskeas oma elu täiesti nullist üles ehitama.
• „Ärevad inimesed“ – nutikas ja humoorikas lugu untsu läinud pangaröövist, mis kujuneb hoopis grupiteraapiaks (saadaval ka Netflixi sarjana!).
• „Karulinn“ triloogia – võimas ja sügav draamasari, mis liigub autorile omasest huumorist märksa tõsisematele teemadele, käsitleb väikelinna hokiidülli varjukülgi ja tuletab meelde, et „kõige lihtsam on inimesi vihata siis, kui sa neid ei tunne.“
• „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust“ (My Grandmother Asked Me to Tell You She's Sorry, 2013) – Muinasjutuline ja emotsionaalne lugu 7-aastasest Elsast ja tema ekstsentrilisest vanaemast.
  
• Backmani uusim triumf: „Minu sõbrad“ (2025)
  Backman ei näita väsimuse märke. Tema uusim romaan „Minu sõbrad“ tõestab, et ta on endiselt oma ala meister. See neljast teismelisest, kunstist ja elukestvast sõprusest rääkiv teos võitis maineka Goodreads Choice Awardi parima ilukirjanduse kategoorias. Raamat on saadaval ka eesti keeles ning on kohustuslik lugemine kõigile, kes hindavad lugusid suureks kasvamisest ja hingesugulusest.
  „Kõige raskem osa suureks kasvamises on mõistmine, et ka täiskasvanud ei tea tegelikult, mida nad teevad. Nad lihtsalt teesklevad paremini.“
  
  Miks me teda loeme? (Kirjutamisstiili saladus)

  Backmani tekst on ülimalt skaneeritav, rütmikas ja eluline. Ta kasutab lühikesi, löövaid lauseid, mis tabavad naelapea pihta. Tema raamatutes põimuvad:

  • Must huumor ja tragöödia – sa võid samal leheküljel laginal naerda ja järgmisel hetkel pisaraid pühkida.
  • Empaatia vaimse tervise vastu – ta räägib avatult leinast, üksindusest, depressioonist ja ärevusest, kuid teeb seda ilma moraliseerimata.
  • Kogukonna jõud – Backmani lugude moraal on peaaegu alati see, et keegi ei tohiks siin maailmas üksi olla. Me vajame üksteist, isegi siis, kui me seda ise ei tundu tahtvat.

  Kui sa ei ole veel Fredrik Backmani loominguga tutvust teinud, siis nüüd on õige aeg. Ta ei kirjuta lihtsalt lugusid – ta kirjutab meeldetuletusi sellest, mis teeb meid inimesteks.

   
   

Ain Kaalep 100

 Pilt Wikipeedia

Ain Kaalep (4. juuni 1926 Tartu – 9. detsember 2020) oli silmapaistev eesti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, filoloog ja kriitik, eesti kultuuri suurkuju ja "Eesti õpetaja" (praeceptor Estoniae), kes rikastas kohalikku kirjandusmaastikku antiik- ja maailmakirjanduse meisterlike tõlgetega ning arendas süvitsi meie värsiõpetust.

Elukäik ja haridustee

• Lapsepõlv ja kool: Ain Kaalep sündis Tartus haritlaste peres ning kasvas üles Elva lähedal Peedul. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
• Sõjaaeg: Sõdis Teises maailmasõjas vabatahtlikuna Soome armee rügemendis JR 200 (soomepoisid) ning kuulus hiljem ka Pitka poiste hulka.
• Vangistus: Oma poliitilise
  meelsuse tõttu arreteeriti ta Nõukogude võimude poolt ja viibis aastatel 1945–1946 vangilaagris.
• Ülikool: Lõpetas 1956. aastal Tartu Ülikooli soome-ugri keelte erialal.

Kirjanduslik ja ühiskondlik tegevus

• Luule: Tõi eesti luulesse uusi keerukaid klassikalisi vorme (nt sonetid, antiiksed värsimõõdud). Tema tuntumad kogud on „Samarkandi vihik“, „Aomaad“ ja „Kuldne tamm“.
• Tõlketöö: Valdas haruldaselt paljusid keeli. Tõlkis eesti keelde antiikkirjandust (Homerus, Sophokles), saksa, hispaania (Federico García Lorca), prantsuse ja portugali luulet.
• Akadeemia: Oli taastatud kultuuriajakirja Akadeemia esimene peatoimetaja aastatel 1989–2001.
• Riiklik roll: Osales aktiivselt laulvas revolutsioonis Eesti Kongressi saadikuna ja Põhiseaduse Assamblee liikmena.