Ira Lember sündis 21. mail 1926. aastal Tallinnas. Aastaid töötas tulevane kirjanik ETK-s kaubatundjana, kuni jäi vabakutseliseks. Oma igapäevase töö kõrvalt hakkas ta tasapisi lastejutte ja luuletusi kirjutama. Esimene raamat, pojast inspireeritud „Jannu” nägi ilmavalgust 1969, kui Ira oli 43-aastane. Enamasti on tema tegelased fantaasia vili, prototüüpe päriselust leidub tema teostes vaid mõni üksik, näiteks poeg Tõnu lasteraamatus „Koolipoiss Jannu” ja õde romaanis „Õde Veera”. 2017. aastal ilmus Lemberil romaan „Lavale sündinud”, mille peategelane on näitleja. Irale endalegi on näitlemine meeldinud, nooremana veeretas ta isegi mõtet lavakarjäärist. Seejärel valmis „Tütarlaps maalilt” – kunstnikust. Äsja ilmunud romaan „Teine viiul” räägib viiuldajast, kes kaotab töökoha, aga võidab midagi palju enamat.
Ira Lember ja Erika Esop moodustasid 1988. aastast kirjandusliku
tandemi, mille pseudonüüm oli Artur Erich. Paariskirjutamine on eesti
kirjanduses üsna haruldane, aga Ira ja Erika koostöö toimis
suurepäraselt kuni Esopi surmani 1999. aastal.
Pseudonüümi Artur Erichi all avaldas tandem neli ajaloolist romaani, mis moodustavad tetraloogia:
- 1991, "Äike";
- 1995, "Pärast äikest";
- 1996, "Välgust tabatud";
- 1999, "Varjud".
Pseudonüümi Artur I. Erichi all avaldas Ira Lember veel sama perekonna eel- ja järellugudena neli romaani:
- 2002, "Varjude allee";
- 2007, "Enne äikest";
- 2012, "Äikese varjud";
- 2019, "Saladuste varjud".