Toomas Vint on 1973. aastast kunstnike liidu ja 1977. aastast kirjanike liidu liige.
Näitustel hakkas esinema 1960. aastate lõpul, ANK'64 järellainetuses. Vindi loomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid „intellektuaalne naivism“, „transavangard“, „metafüüsiline maal“ ja „magritte'lik sürrealism“. Vint ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maastikeks.
Toomas Vindi maale on mitmes kunstimuuseumis ja paljudes erakogudes. Peale Eesti on ta isikunäitustega esinenud Peterburis, Pariisis ja Mauritiusel.
Ta on pälvinud Konrad Mäe preemia (1986 ja 1987) ja ning Kristjan Raua preemia (2015, koos Aili Vindiga).
Kirjandusse tuli Vint 1970. aastatel novellistina. Esimene novellikogu „Kahel pool hekiga palistatud teed“ ilmus 1974. aastal.
Friedebert Tuglase novelliauhinna on Vint pälvinud 1979., 1984. ja 2012. aastal, Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna 2015. aastal.
Romaan „Kojamehe naine“ (1995) šokeeris publikut seksuaalse avameelsusega, „Lõppematu maastik“ (1997) prototüüpidega. Viimane pälvis kultuurkapitali 1997. aasta proosapreemia.
Vindilt on ilmunud kokku kümme novellikogu ja 13 romaani. Tema romaane on antud välja vene ja soome keeles, novelle on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Ta on Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler.
Allikas: Vikipeedia
https://toomasvint.com/kontakt/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar