HÄID JÕULE!

 

Margaret Atwood 85

 

Romaanid

• "Maitsev naine" ("The Edible Woman", 1969)
• "Pinnaletõus" ("Surfacing", 1972)
• "Leedi Oraakel" ("Lady Oracle", 1976)
• 'Elu enne meest' ("Life Before Man", 1979, kindralkuberneri auhinna nominent)
• "Bodily Harm" (1981)
• "Teenijanna lugu" ("The Handmaid's Tale", 1985, Arthur C. Clarke'i auhinna võitja 1987, kindralkuberneri auhinna võitja 1985, Bookeri auhinna nominent 1986)
• "Kassisilm" ("Cat's Eye", 1988, kindralkuberneri auhinna nominent 1988 ja 1989 Bookeri auhind)
• "Röövelpruut" ("The Robber Bride", 1993, kindralkuberneri auhinna nominent 1994)
• "Alias Grace" (1996, Gilleri auhinna võitja 1996, Bookeri auhinna nominent 1996 ja kindralkuberneri auhinna nominent 1996)
• "Pime palgamõrvar" ("The Blind Assassin", 2000, Bookeri auhinna võitja 2000 ja kindralkuberneri auhinna nominent 2000)
• "Orüks ja Ruik" ("Oryx and Crake", 2003, Bookeri auhinna nominent 2003 ja kindralkuberneri auhinna nominent 2003)
• "Penelopeia" ("The Penelopiad", 2005, IMPACi auhinna nominent 2007)
• "Uputuse aasta" ("The Year of the Flood", 2009, "Orüksi ja Ruiga" järg)
• "Testamendid" ("The Testaments", 2019)

Pimekohting raamatuga

 

Rosamunde Pilcher 100 (1924-2019)

   Rosamunde Scott sündis 22. septembril 1924 Ühendkuningriigis Inglismaal Cornwallis Lelantis Heleni ja Briti komandöri Charles Scotti tütrena. Vahetult enne tema sündi lähetati tema isa Birmasse, ema jäi aga Inglismaale. Ta õppis St. Clare'i Polwitheni ja Howelli koolis Llandaff, enne kui läks Miss Kerr-Sandersi sekretärikolledžisse.Ta hakkas kirjutama seitsmeaastaselt ja avaldas oma esimese novelli 18-aastaselt. Aastatel 1943–1946 teenis Pilcher naiste mereväeteenistuses. 7. detsembril 1946 abiellus ta Graham Hope Pilcheriga, sõjakangelase ja džuuditööstuse juhiga. Tema poeg Robin Pilcher on samuti romaanikirjanik.

Aastal 1949 avaldas Mills & Boon pseudonüümi Jane Fraser all tema esimese armastusromaani. Ta avaldas selle nime all veel kümme romaani. 1955. aastal hakkas ta kirjutama ka oma abielunime all Rosamunde Pilcher. Toimetaja soovitust millegi tuumakamaga kätt proovida võttis ta kuulda alles 60. eluaastates, kui ta kirjutas perekonnasaaga „Merikarbiotsijad“ eakast Briti naisest Penelope Keelingist, tema varasematest eluepisoodidest ja suhetest täiskasvanud lastega. See oli Rosamunde'i 14. romaan.

 „Merikarbiotsijaid“ (1987) müüdi maailmas üle kümne miljoni eksemplari ning 63aastane autor sai kirjandusstaariks. 

80 aastasena teatas Rosamunde pensionile jäämisest. Tema viimane romaan „Talvine pööripäev“ (e. k. 2008),  on lugu pimedas detsembris Šoti väikelinnas ühe katuse all tröösti leidvast viiest inimesest. 

Tema lugude põhjal on 25 aasta jooksul vändatud umbes 130 telefilmi. Neist esimene, „Tormipäev“ (1993), naelutas Saksamaal telerite ette üle kaheksa miljoni majapidamise – neljandiku neist, kus televisioon oli olemas.

 

         

 

 

 

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                      

Carlos Ruiz Zafon - Barcelona sõnavõlur

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Carlos Ruiz Zafón (25. september 1964 – 19. juuni 2020 )  

 Hispaania kuulsamaid kirjanikke, kelle raamatuid on müüdüd miljoneid eksemplare üle maailma ning ta on võitnud rahvusvahelisi auhindu. Tema teoseid on avaldatud 45 riigis ja tõlgitud enam kui 30 keelde.

Tema esimene romaan  "Uduprints" 1993, (tõlkinud Kai Aareleid 2015)  sai Edebé parima noorsooromaani kirjandusauhinna. Lisaks kirjutas ta veel kolm noorsooromaani: 1994 ("Kesköö palee", tõlkinud Kai Aareleid 2019) "Las luces de septiembre" (1995) ja "Marina" (1999) ( tõlkinud Kai Aareleid 2014).

2001. aastal avaldas Ruiz Zafón romaani "Tuule vari", mis oli tema esimene täiskasvanutele suunatud teos. Raamatut müüdi miljoneid eksemplare üle maailma ning see on võitnud rahvusvahelisi auhindu. Ruiz Zafóni teoseid on avaldatud 45 riigis ja tõlgitud enam kui 30 keelde.

Romaanid

• La sombra del viento, 2001 ("Tuule vari", eesti keelde tõlkinud Kai Aareleid 2008)
• El juego del Ángel, 2008 ("Ingli mäng", eesti keelde tõlkinud Kai Aareleid 2010)
• El prisionero del cielo, 2011 ("Taeva vang", eesti keelde tõlkinud Kai Aareleid 2013)
• El laberinto de los espíritus, 2017 ( "Vaimude labürint" I osa, tõlkinud Eva Kolli 2019)

 

Allikas: Wikipedia

Erle Stanley Gardner - 135

 Erle Stanley Gardner (17. juuli 1889 – 11. märts 1970) oli Ameerika kirjanik ja jurist, kes kirjutas ligi 100 detektiivi- ja müsteeriumiromaani. Enim tuntud on ta Perry Masoni detektiivilugude sarja poolest. Enamik tema raamatuid on ka eesti keelde tõlgitud.

Ilmar Tomusk 60

                                         foto Dmitri Kotjuh

• Ilmar Tomusk (sündinud 28. juunil 1964 Tallinnas) on Eesti riigiametnik ja lastekirjanik. Ta on alates oktoobrist 1995 Keeleameti peadirektor.  
  
• Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas Pikker ja neid loeti ette Eesti Raadio "Meelejahutajas". Tomuski loomingu hulka kuulub ka "Euroopa Liidu huumoridirektiiv", mis ilmus Maalehe huumorirubriigis "Naeris" 15. aprillil 2004.
• Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik Astrid Lindgren. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama Leelo Tungla innustusel. Esikraamat "Tere, Volli!" ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.
• Tema lasteraamatud kõnetavad igas eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust. Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.
•  „Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.“ (Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust "Kõrvalised isikud")

Allikas Vikipeedia 

                                                                    

Rick Riordan 60

                                                  pilt Rebecca Clark
 

 Rick Riordan on Ameerika kirjanik, sündinud 5. juunil 1964. aastal. Tuntuks sai on ta oma ülipopulaarse Percy Jackson ja Olümplased raamatusarjaga, mis ühendab Vana-Kreeka mütoloogia tänapäevaste tegelaste ja oludega.

Riordan õppis  ülikoolis ajalugu ja inglise keelt. Umbes 15 aastat oli ta õpetaja Texases ja Californias keskkoolides, mille järel otsustas pühenduda täiskohaga kirjutamisele.

 Riordan alustas oma professionaalset kirjutamiskarjääri müsteeriumisarjaga, mille keskmes oli eradetektiiv Jackson ("Tres") Navarra. Esimene raamat Big Red Tequila ilmus 1997. aastal ning seitsmes ja viimane osa Rebel Island ilmus 2007. aastal.

Noortele täiskasvanutele hakkas ta kirjutama pärast seda, kui tema poeg palus tal rääkida unejutte, mis olid seotud Kreeka jumalatega. Kui ta oli ära rääkinud kõik müüdid , mida ta teadis, hakkas Riordan lugusid välja mõtlema ja Percy Jacksoni idee oligi sündinud. 

Percy on 12-aastane poiss, kellel on nii ADHD kui ka düsleksia, ning ta võtab ette erinevaid seiklusi pärast seda, kui saab teada, et ta on pooljumal (Poseidoni poeg). Viiest raamatust koosneva seeria hulka kuulusid Percy Jackson ja välguvaras / (2005; film 2010), Percy Jackson ja koletiste meri /  (2006; film 2013), Percy Jackson ja titaani needus / (2007), Percy Jackson labürindilahing (2008) Percy Jackson ja viimne olümpialane (2009). .

Jätkates mütoloogia uurimist, kirjutas Riordani sarja Olümpuse kangelastest. Kuigi sellel on uued peategelased, kohtume Percy Jacksoni sarja tegelastega siingi aeg-ajalt. Sarja viis raamatut on "Kadunud kangelane" (2010), " Neptuuni poeg " (2011), " Ateena märk " (2012), " Hadese maja " (2013) ja "Olümpose veri " (2014). Sarja järg: The Trials of Apollo, algas filmiga The Hidden Oracle (2016) ja sisaldas nelja  osa: The Dark Prophecy (2017), The Burning Maze (2018),Türanni haud (2019) ja Nero torn (2020).

Riordani kirjutas veel ka Kane Chronicles, triloogia, mis hõlmab Egiptuse mütoloogiat: Punane püramiid (2010), Tuletroon (2011) ja Mao vari (2012). Seejärel pöördus ta Skandinaavia mütoloogia poole Magnus Chase'i ja Asgardi jumalate triloogiaga: Suvemõõk (2015), Thori vasar (2016) ja Surnute laev (2017). 2021. aastal ilmus Jules Verne´i teose "20 000 ljööd vee all " tänapäevase süzeega Sügavuse tütar.

Kahjuks eesti keelde on tõlgitud vaid  Percy Jacksoni sarja raamatud.

Euroopa mitmekesisuse kuu

 Maikuus tähistatakse kogu  ELis Euroopa mitmekesisuse kuud. Raamatukogus on sel puhul väljas väljapanek raamatutest, mis juhivad tähelepanu, et me kõik oleme võrdsed ja igaüht väärtustatakse ja hinnatakse sellisena, nagu ta on.

Juhan Liiv (1864-1913)

• Juhan  Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas vaese kandimehe noorima lapsena. Tema vanem vend Jakob Liiv oli oma ajal tuntud ja tunnustatud eepiline luuletaja. 

• Õppis Kodavere kihelkonnakoolis ja lühikest aega ka H. Treffneri eragümnaasiumis Tartus. Töötas  kooliõpetajana ja seejärel mitmete eesti suurte ajalehtede toimetustes: Tallinnas J. Järve "Virulases" (1885), Viljandi "Sakalas"  (1888-1889 ) ja  Tartu "Olevikus" (1890-1992)
• Haigestus 1894 skisofreeniasse, mille järel elas avalikkuse eest tagasitõmbununa kodukohas, kuni psühhiaater ja publitsist Juhan Luiga ta sealt leidis.
• Tema luuletusi hakati avaldama taas alates 1903 lõpust. "Noor-Eesti" tõstis ta pjedestaalile, G. Suits pani kokku tema esimese kogu "Luuletused" (1909, 1910), F. Tuglas hakkas korjama ta käsikirju ja koostas järgmised valimikud juba postuumselt. 
• Juhan Liiv suri sugulaste juures 1. dets 1913. 
• Iga eestlane teab peast mõnda Juhan Liivi luuletust.
  

Valla raamatukogude lugejaküsitlus

 

11.-24. aprillini küsitakse raamatukogudes, kuidas kasutajad raamatukogu teenusega rahul on. Palutakse hinnata oma viimast raamatukogu külastust ning soovi korral saab lühidalt lisada, mis meeldis ja mis võiks teisiti olla. Andmeid kasutatakse raamatukoguteenuse analüüsimisel ja arendamisel. Vastused edastatakse ka raamatukogudele, kelle teenuseid hinnatakse. Andmeid säilitatakse 1 aasta alates küsitluse lõpust. Küsitlus on anonüümne.

Kui lugeja soovib, et tagasiside täpsustamiseks võetakse temaga ühendust, siis palutakse lisada ka enda e-postiaadress. Soovi korral saab paluda oma e-posti aadressi kustutamist vastusest.

Küsitlust korraldab rahvusraamatukogu kultuuriministeeriumi tellimusel.

Lisainfo: statistikateenuse juht Riin Olonen, riin.olonen@rara.ee.

Osalen küsitluses

Marguerite Duras

 

 Marguerite Duras, kodanikunimega Marguerite Germaine Marie Donnadieu (4. aprill 1914 – 3. märts 1996) oli prantsuse kirjanik, stsenarist ja filmilavastaja. 

• Tuntud on ta oma romaani "Armuke" järgi, mis pälvis 1984. aastal maineka Prix Gouncourt´i auhinna.

• Tema teoseid iseloomustab tagasihoidlik ja killustatud stiil. Teemadeks kolonialism, iha, mälestused ja inimsuhete keerukus, mis tuginesid tema kogemustele koloniaal Indohiinas (praeguses Vietnamis) ja tormilisele isiklikule elule.

 

Eesti keelde on tõlgitud

• "Moderato cantabile". Tõlkinud Aino Pärsimägi. Loomingu Raamatukogu, nr 6, 1970
• "Armuke". Tõlkinud Malle Talvet. Loomingu Raamatukogu, nr 11/12, 1989; uus väljaanne: Tallinn, Varrak, 2006
• "Tamm Vaikse ookeani vastu". Tõlkinud Triinu Tamm. Tallinn: Varrak, 2006
• "Põhja-Hiina armuke". Tõlkinud Tiina Ainola. Tallinn: Atlantise Kirjastus, 2008
• "Suveõhtul kell pool üksteist". Tõlkinud Tiina Ainola. Borrby, Vormsi: Atlantise Kirjastus, 2023 (originaal: "Dix heures et demie du soir en été", Paris: Gallimard, 1996)
• "Lol V. Steini kütkestus". Tõlkinud Tiina Ainola. Borrby, Vormsi: Atlantise Kirjastus, 2023 (originaal: "Le ravissement de Lol V. Stein", Paris: Gallimard, 1994)

pilt / https://www.amazon.com/Marguerite-Duras-French-Laure-Adler/dp/2081295733

tekst/ https://et.wikiquote.org/wiki/Marguerite_Duras

 

Head lasteraamatupäeva!

 

Lennart Meri - 95

•  Vaba Eesti esimene president Lennart-Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas diplomaat Georg Meri vanema pojana. Esimestele kooliaastatele Berliinis ja Pariisis järgnes karm küüditatute elukool 1941-1945 Venemaal, eeskätt Jaranskis.
• Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli cum laude ajaloo erialal. Järgnes toimetajatöö Vanemuise teatris ja Eesti Raadios. 
• Oma esimese kutsumuse ja laiema avalikkuse tähelepanu leidis Meri reisiraamatutega, mis kajastasid tema retki Kesk-Aasiasse, Kamtšatkale, Siberi taigasse.
• Lennart Meri polnud mitte ainult poliitik, vaid ka viljakas kirjanik.  
  
• Üks Lennart Meri tuntumaid teoseid on 1976. aastal ilmunud ajalooline romaan "Hõbevalge". Romaan uurib Läänemere piirkonna iidseid kultuure ja tsivilisatsioone, tuginedes Meri ulatuslikule folkloori ja mütoloogia uurimisele.
• 6. oktoobril 1992 astus Lennart Meri Vabariigi Presidendi ametisse.
• Karismaatilise isiksuse ja osava kõnemehena saavutas Lennart Meri maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui oma isamaale. Tema loojanatuur ja keelteoskus aitasid leevendada raudse eesriide taha jäänud rahvaste suhtes levinud stereotüüpe.

 

•  Contra (kodanikunimega Margus Konnula) sündis Võrumaal Urvastes sündinud 22. märtsil 1974.
•  On töötanud Urvastes postiljonina ja postiülemana, alates 1999 vabakutseline kirjanik. Contra on olnud ka telesaadete juht ja stsenarist ning toimetanud vallalehte. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997.
•  Esimese luuletuse kirjutas Contra viieteistkümneselt ning tänaseks on neid kirjaniku enese hinnangul kogunenud üle viie tuhande. Pea igal aastal ilmub luulekogu või ka mitu. Tänapäeva rahvalaulikuks tituleeritud kirjaniku luulelooming lähtub eesti uuema rahvalaulu traditsioonist.
•  Contra luuletused on lõbusad ja vaimukad (autori üks lemmikžanre on paroodia), rahvalik vemmalvärss ja päevakajalisus on ühendatud meisterliku keelekasutusega. Oma loomingut armastab ta esitada lauldes või räppides. 
• Ta on üks parimaid läti keele proosa ja luule tõlkijaid.
•  Contral on üks eriline hobi - ta kogub V-tähega algavatel staadionitel jooksmist.
• Ta on jooksnud 69 maratonil.
  

Head emakeele päeva!

 Emakeelepäeval saab raamatukogus vaadata toredat aabitsate väljapanekut.

Toomas Vint - 80

 

• Toomas Vint on 1973. aastast kunstnike liidu ja 1977. aastast kirjanike liidu liige.

• Näitustel hakkas esinema 1960. aastate lõpul, ANK'64 järellainetuses. Vindi loomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid „intellektuaalne naivism“, „transavangard“, „metafüüsiline maal“ ja „magritte'lik sürrealism“. Vint ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maastikeks.

• Toomas Vindi maale on mitmes kunstimuuseumis ja paljudes erakogudes. Peale Eesti on ta isikunäitustega esinenud Peterburis, Pariisis ja Mauritiusel.

• Ta on pälvinud Konrad Mäe preemia (1986 ja 1987) ja ning Kristjan Raua preemia (2015, koos Aili Vindiga).

• Kirjandusse tuli Vint 1970. aastatel novellistina. Esimene novellikogu „Kahel pool hekiga palistatud teed“ ilmus 1974. aastal.
  

• Friedebert Tuglase novelliauhinna on Vint pälvinud 1979., 1984. ja 2012. aastal, Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna 2015. aastal.

• Romaan „Kojamehe naine“ (1995) šokeeris publikut seksuaalse avameelsusega, „Lõppematu maastik“ (1997) prototüüpidega. Viimane pälvis kultuurkapitali 1997. aasta proosapreemia.

• Vindilt on ilmunud kokku kümme novellikogu ja 13 romaani. Tema romaane on antud välja vene ja soome keeles, novelle on tõlgitud paljudesse keeltesse.

• Ta on Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler.
  

Allikas: Vikipeedia

https://toomasvint.com/kontakt/

Head sõbrapäeva!

 

 

Uued raamatud raamatukogus!

 

Head eesti kirjanduse päeva!

 

 

Telefonis

• Kustuta äpid, mida enam ei kasuta.

• Tõsta äpid, mis leiavad harva kasutust, eraldi kaustadesse või kustuta ja kasuta brauseriversiooni - alati pole äppi vaja.

• Tõsta kõige olulisemad äpid esimese kahe koduakna peale.

• Kustuta korduvad või halva kvaliteediga fotod.

• Kustuta “seisma jäänud” interneti leheküljed ja äpid, mis taustal jooksevad.

• Vaata üle telefoni mälu ja võimalusel kustuta äpid, mis võtavad liiga palju ruumi.

Postkastis

• Lõpeta prügikirjade ja mittevajalike uudiskirjade tellimine.

• Kasuta silte, lipukesi, filtreid ja kaustasid, et e-kirjad oleksid sorteeritud loogiliselt.

• Loo uudiskirjade jaoks eraldi kaust ja suuna need automaatselt sinna.

• Kustuta vanad e-kirjad ja salvesta need, mida läheb vaja.

 

 Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub 5–13-aastaseid lugejaid valima Nukitsa konkursil oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit. Hääletada saab 8. jaanuarist kuni 29. veebruarini 2024 Ülenurme raamatukogus kui ka raamatukogudes üle Eesti või keskuse veebilehel.

Mati Unt - 80

Mati Unt (1944–2005) on eesti kirjanik ja lavastaja, kes tuli kirjandusse imelapsena 1963. aastal, lühiromaani „Hüvasti, kollane kass“ autorina. Unt kuulub eesti kirjanduse „kuldsete kuuekümnendate“ põlvkonda, mis tõi kultuuriellu kaasa uue hingamise ja modernistlikud hoiakud.

Mati Undi teoseid ongi eesti kirjanduses seostatud ennekõike modernismiga, kuid tema loojaisik oli äärmiselt mitmekülgne. Ta tegutses lisaks kirjandusele ka lavastaja ning esseistina, tuues lavalaudadele täiesti omanäolise „undilikkuse“ ning leheveergudele legendaarsed Undi argimütoloogiad. Unt oli tuntud entsüklopeediliste teadmiste poolest, mida ta kasutas rohkesti ka oma loomingus. Mati Undi kuulsaimaks teoseks peetakse romaani „Sügisball“, kuid eesti kirjandusloos on eriline koht ka tema romaanidel „Tühirand“, „Via regia“, „Öös on asju“ jt.

Kirjaniku looming hõlmab kokku üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, seal on filmistsenaariume, esseistikat ja sadakond teatrilavastust.

 

https://blogi.rahvaraamat.ee/aasta-top/2023-aasta-top-100-raamatut

Rahva Raamatu 2023. aasta viis kõige enam müünud raamatut:

„Glükoosirevolutsioon“ Jessie Inchauspé
„Kufi kokaraamat“ Mari-Liis Ilover
„Suur rohepesu käsiraamat“ Jüri Liiv
„Leiutajateküla pulmapidu“ Janno Põldma
„Minu soolane köök. Lõuna- ja õhtusöök lihtsalt ning maitsvalt“ Ragne Värk

 

Leia aega lugemiseks!