Gerald Durell 100

 

Gerald Durrell (1925–1995) oli tuntud Briti looduskirjanik, looduskaitsja, loomade kogumise entusiast ja huumorimeelne jutustaja. Ta oli pühendunud ohustatud loomaliikide kaitsele ja asutas Jersey Looduskaitsefondi (nüüd Durrell Wildlife Conservation Trust). Tema elutöö ja kirjutised on inspireerinud paljusid loodusteadlasi ja loomakaitsjaid.

Elu ja taust

• Sünnikoht ja lapsepõlv:

  • Gerald Durrell sündis 7. jaanuaril 1925 Indias, Briti Raj'i ajal.
  • Pärast isa surma kolis pere Inglismaale, kuid hiljem veetis Durrell oma lapsepõlve aastad Korfu saarel Kreekas (1935–1939). Korfu oli tema jaoks maagiline koht, mis süvendas tema armastust looduse vastu.

• Perekond:

  • Gerald oli noorim kolmest lapsest. Tema vanem vend, Lawrence Durrell, oli samuti kirjanik ja tuntud oma kirjanduslike teoste, eriti "Alexandria kvarteti", poolest.
  • Korfu elu ja pere eksentrilised liikmed said hiljem inspiratsiooniallikaks tema populaarseimatele raamatutele.

Kirjanduslik looming

Durrell kirjutas mitmeid raamatuid, mis põhinevad tema elulistel kogemustel ja armastusel looduse vastu. Tema kirjutamisstiil on vaimukas, elav ja siiras.

Tuntumad teosed:

1. "Minu pere ja muud loomad" (My Family and Other Animals) (1956):

   • Autobiograafiline ja humoorikas jutustus Durrelli Korfu aastatest.
   • Raamat keskendub Durrelli armastusele loomade vastu ning tema perekonna värvikatele karakteritele.
   • Raamatust sai rahvusvaheline hitt, ja seda on korduvalt kohandatud filmideks ja telesarjadeks.

2. "Linnud, loomad ja sugulased" (Birds, Beasts, and Relatives) (1969):

   • Jätkab Korfu seikluste kirjeldamist, pakkudes uusi meeldejäävaid lugusid tema loodusvaatlustest ja peresuhetest.

3. "Jumalate aed" (The Garden of the Gods) (1978):

   • Kolmas raamat Korfu memuaaride sarjast, mis toob esile Durrelli sügava ühenduse loodusega.

4. Ekspeditsioonide päevikud:

   • Durrell kirjutas ka raamatuid oma ekspeditsioonidest, näiteks "The Bafut Beagles" ja "The Drunken Forest", mis kajastavad tema tööd loomade kogumise ja kaitse vallas.

Looduskaitse

• Loomakogumine:
  • Nooruses osales Durrell ekspeditsioonidel, kus kogus loomi Euroopa loomaaedade jaoks. Kuid ta muutus kriitiliseks loomaaedade suhtes, mis keskendusid pigem näitamisele kui liigikaitsele.
• Jersey Looduskaitsefond:
  • 1959. aastal asutas Durrell Jersey saarel looduskaitsepargi (Jersey Zoo), mis keskendub ohustatud liikide kaitsele ja paljundusprogrammidele.
  • Fond on tänapäeval tuntud kui Durrell Wildlife Conservation Trust ja on ülemaailmne liidrite liige loomakaitses.

Isiklik elu ja pärand

• Gerald Durrell abiellus kaks korda, kuid tal polnud lapsi.
• Ta oli erakordselt karismaatiline, muutes keerulised teemad nagu looduskaitse kättesaadavaks ja meelelahutuslikuks.
• Tema töö ja raamatud tõid looduskaitse laiema avalikkuse tähelepanu alla.

Gerald Durrell suri 30. jaanuaril 1995, kuid tema pärand elab edasi nii tema kirjandusteostes kui ka Jersey loomaaia ja Durrelli fondi kaudu. Ta inspireerib jätkuvalt inimesi hoolima loodusest ja kaitsma planeedi kõige haavatavamaid elusolendeid.

Karel Čapek 135

 

Karel Čapek (1890–1938) oli üks silmapaistvamaid Tšehhi kirjanikke, dramaturge ja ajakirjanikke, kelle looming mõjutas märkimisväärselt 20. sajandi kirjandust ja teaduslikku mõtlemist. Teda tuntakse eelkõige kui mõiste "robot" autorit, mille ta tutvustas oma 1920. aastal ilmunud näidendis "R.U.R. (Rossum's Universal Robots)".

Karel Čapeki elu ja looming

• Sünnikoht ja haridus: Čapek sündis 9. jaanuaril 1890 Malé Svatoňovices, Tšehhimaal (toona Austria-Ungari). Ta õppis filosoofiat Praha Karli ülikoolis ning täiendas end Berliinis ja Pariisis.

• Loominguline stiil: Čapeki teosed ühendavad endas filosoofilist sügavust, huumorit ja sotsiaalset kriitikat. Tema kirjutistes käsitleti sageli tehnoloogia, teaduse ja inimkonna vahelist suhet, aga ka eetilisi ja poliitilisi küsimusi.

Tuntumad teosed:

1. "R.U.R. (Rossum's Universal Robots)" (1920):

   • Selle näidendi kaudu tõi Čapek maailma kirjandusse sõna "robot", mis tuleneb tšehhikeelsest sõnast "robota", tähendades sunnitööd või orjust.
   • Näidend käsitleb teemade kaupa tööstusrevolutsiooni mõju, dehumaniseerimist ja tehnoloogia võimalikke ohte.

2. "Krakatit" (1922):

   • Romaan, mis räägib ohtudest, mida võivad põhjustada tehnoloogilised ja teaduslikud avastused, eriti tuumarelvade kontekstis.

3. "Sõda salamandritega" (1936):

   • See romaan on allegooriline satiir, mis käsitleb imperialismi, rassismi ja inimkonna vastutust uute tehnoloogiate kasutamise eest. Teos ennustab ette ka Teise maailmasõja poliitilisi sündmusi.

4. "Aedniku aasta" (1929):

   • Isiklikum ja kergema tooniga teos, milles Čapek jagab oma armastust aianduse vastu.

Poliitiline ja filosoofiline mõju:

• Čapek oli demokraatia ja humanismi veendunud toetaja. Ta astus tugevalt vastu totalitarismile, eriti fašismile ja kommunismile.
• Ta toetas esimese Tšehhoslovakkia presidendi Tomáš Masaryki poliitikat ning kirjutas tema elulooraamatu.

Surm ja pärand:

Čapek suri 25. detsembril 1938, vahetult enne natside Tšehhoslovakkia okupeerimist. Kuigi ta ise ei kogenud Teist maailmasõda, peetakse tema teoseid visionäärseks ja äärmiselt ettenägelikuks, kuna need kajastavad inimkonna hirme, mis on endiselt aktuaalsed.

Karel Čapeki mõju ulatub kaugele kirjandusest, olles üks esimesi kirjanikke, kes uuris tehnoloogia ja moraali vahelisi konflikte, ning tema mõisted ja teemad on aktuaalsed tänapäevalgi.

Henrik Visnapuu 130

 

EESTI RAAMATU AASTA