KOHTUME RAAMATUKOGUS! 20. -30. oktoober 2025

      

20.–30. oktoobrini toimuvad raamatukogupäevad on kantud raamatuaasta ideest. Tähistame käesoleval aastal 500 aasta möödumist  esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Tähtpäev on suursündmus eesti kultuuriloos. Raamatukogudel on põhjust seda väärikalt tähistada, uhkust tunda ning rõõmustada oma keele, oma kultuuri üle.  

Eestikeelne kirjasõna ei ole enesestmõistetav. Katekismus, kirikulauluraamat ja Piibel olid enam kui sajandi eestlase ainsaks lugemisvaraks. Seejärel hakati talurahvale jagama kasulikke näpunäiteid kalendrisabades ja ajalehtedes. Ilmuma hakkasid raamatud, mis avardasid teadmisi teiste maade ja rahvaste kohta. Koos raamatute ilmumisega rikastus eestlase sõnavara. Aegamisi, järjepidevalt ilmuvate ja üha mitmekesisemaks muutuvate raamatute mõjul arenes kunagi puine ja konarlik eesti kirjakeel kauniks ja väljendusjõuliseks. 

Raamatuaasta motoks on Hando Runneli luulerida „Rahvas algab raamatust“ ning motost juhindudes rõhutatakse raamatuaastal eesti kirjakultuuri rolli nii rahvuskultuurilise enesemääratluse kui ka paigaidentiteedi kujunemisel. Raamatukogudes on aastaringselt tähelepanu keskmes olnud eesti kirjandus ning tähestikusündmused. 

RAAMATUKOGUPÄEVADE KAVA ÜLENURME RAAMATUKOGUS:

20. 10 kell 10.00 Ettelugemine raamatust "Heike läheb raamatukokku"

23.10-30.10  "Pisike piiblinäitus"

23.10-30.10 "Vanimad raamatud raamatukogus"

27.10-30.10 "Mis koht see Ülenurme oli? Paikkondlik tagasivaade.

30.10 kell 10.00 Jalutuskäik raamatukoguhoidjaga Ülenurme mõisapargis. Huvitavaid fakte mõisa ajaloost. 

 

 

FRANK HERBERT 105

 

 Frank Herbert oli Ameerika ulmekirjanik, keda tuntakse eelkõige Düüni sarja autorina. 

 Täisnimi: Franklin Patrick Herbert Jr. 

 Sündinud: 8. oktoober 1920

 Surnud: 11. veebruar 1986

 Kõige kuulsam teos: Düün (1965)

 📘 Düün ja selle pärand: 

 Herberti 1965. aasta romaani "Düün" peetakse laialdaselt üheks kõigi aegade parimaks ulmekirjanduseks. See võitis Hugo auhinna ja esimese Nebula auhinna parima romaani eest. Kõrbeplaneedil Arrakis aset leidev lugu ühendab ökoloogia, religiooni, poliitika ja inimkonna evolutsiooni teemasid. 

Sari uurib: 

Võimu ja korruptsiooni

 Keskkonnakaitset ja jätkusuutlikkust

 Inimpotentsiaali ja müstikat

 Messiaanlike tegelaste ohte

 Herbert kirjutas kuus Düüni romaani: 

 Düün (1965)

 Düüni messias (1969)

 Düüni lapsed (1976) 

 Düüni jumal ja keiser (1981)

 Düüni ketserid (1984) 

Düün - kapiitlisaal (1985)

 ✍️ Kirjutamisstiil ja teemad: Herberti kirjutamisstiil on tihe, filosoofiline ja täis kihilist maailma loomist. Ta ei jutustanud lihtsalt lugu – ta uuris, kuidas ühiskonnad arenevad, kuidas võimustruktuurid toimivad ja kuidas indiviidid suhtlevad endast palju suuremate süsteemidega. 

Pilt Wikipedia

Muinasjutuhommik

 

August Alle (1890-1952)

 

LAENUTUSKAPP

 

Raamatute tellimine raamatukappi

1. KIRJUTA e-kiri: kersti.ernits@ylenurme.ee, et reserveerida raamatud/ajakirjad raamatukoguhoidja vahendusel ja lisa soov raamatukapi kasutamiseks.
2. HELISTA: tel 7502655  , telli teavikud raamatukappi.
3. RESERVEERI: otsi raamatuid/ajakirju andmebaasis  lugeja.ee : logi sisse, otsi välja sobivad teavikud, vali Ülenurme raamatukogu, vali leidumus, reserveeri raamatud/ajakirjad, tee klõps Ülenurme raamatukogu real, tekib valikuvõimalus – kui soovid teaviku kätte saada raamatukogust – vali reserveeri, kui soovid teaviku kätte saada raamatukapist – vali kappi. Reserveeringu jõustustumist saad vaadata ülevalt oranži rea pealt. Samast kohast saad  reserveeringu  tühistada.

Lugejale saadetakse kapi avamiskood lugeja poolt antud kontaktidele. Töötaja näeb reserveeringutest, kas raamat on tellitud kappi või mitte.

Juhul, kui raamatukapi kohad on täis, teatab raamatukoguhoidja sellest lugejale ja lugeja saab valida, kas ta ootab vaba kohta või tuleb teavikutele raamatukokku järele.

Tagastage raamatud tagastuskasti , mitte raamatukappi.

Raamatukoguhoidjate kogemusreis viis Soome

 

Seekordne Tartumaa raamatukoguhoidjate kogemusreis viis meid Soome, kus me külastasime Turu linnaraamatukogu ja Mariehamni keskraamatukogu Ahvenamaal! Sellised õppereisid on suurepärane viis tutvuda teiste maade raamatukogude töökorralduse ja uuendustega ning võtta nendest külaskäikudest üle parimad ideed.

Kõik tellitud raamatud saab kätte ainult raamatukogust

Turun Kaupunginkirjasto on üks Soome vanimaid avalikke raamatukogusid. 1860. aastal asutatud raamatukogu koosnes algselt kahest raamatukogust, üks oli mõeldud rahvale ja teine akadeemilisele kogukonnale. 1912. aastal raamatukogud ühendati. Tänapäeval koosneb raamatukogu kolmest hoonest. Kõige uuem osa valmis 2007. aastal, mis ühtlasi ühendab kaasaegset ajaloolise osaga. Turu linnaraamatukogu täidab Lääne-Soome maakonnaraamatukogu funktsioone, kuhu kuuluvad 18 valla raamatukogud. Neil on ühine raamatukogusüsteem Vaski, kus kõik on ühine: lugejapilet, andmebaas, kasutuseeskiri, raamatufond (3 miljonit teavikut) ja regulaarne raamatukogudevaheline laenutus, mis võimaldab tasuta tellida raamatuid otse oma koduraamatukokku. Soome raamatukogudes ei ole laenutuskappe, kõik tellitud raamatud saab kätte ainult raamatukogust. Soomes laenutuskappide süsteem ei toimi, sest neil on iseteeninduslaenutus ja -tagastus, st sa saad raamatukokku siseneda ka siis, kui raamatukogu on suletud, kuid mitte ööpäevaringselt. Iseteeninduslikku raamatukogu on võimalik kasutada alates kella seitsmest hommikul kuni kella üheksani õhtul.

Tehnoloogiliselt on Soome raamatukogud meist väga suurte sammudega ees. Neil on digitaalsed teavikud, laenutusautomaadid, ise skaneerimine. Loomulikult on neil ka raamatukoguhoidjad, kuid vahetu kontakt inimesega jääb järjest vähemaks. Vastu pakutakse raamatukogu kui kogukonnakeskust, kus saab mõnusalt oma vaba aega veeta. Lisaks raamatute laenamisele ja lugemisele pakuvad Soome raamatukogud laia valikut erinevaid teenuseid, mis meie mõistes on rohkem päeva- või noortekeskuste teema.

Mariehamni raamatukogu on üks silmapaistvamaid ehitisi

Külastasime ka Runosmäe haruraamatukogu, kus iseteenenduslikult saab raamatukogu külastada hommikul kella seitsmest õhtul kella kaheksani. Raamatukogus on ka üks raamatukoguhoidja, kes on tööl mõned tunnid päevasel ajal. Aegadel, kui raamatukoguhoidjat pole, on võimalik raamatukogu külastada vastava uksekaardi ja koodiga. Öösel on raamatukogu suletud. Raamatukogu direktori sõnul võib sellises iseteenenduslikus raamatukogus tekkida igasuguseid probleeme, näiteks noortekampadega, kes võivad tulla aega veetma pahade mõtetega ja lõhkuda inventari.

Järgmisel päeval viibisime Ahvenamaal, kus külastasime Mariehamns Stadsbibliotek´i, mis on maailma esimene Green Key raamatukogu. Selline keskkonnamärgis antakse asutustele, kes vähendavad oma tegevuses keskkonnamõju ning edendavad säästlikke valikuid nii töötajate kui ka külastajate seas. Mariehamni raamatukogu sai Green Key märgise 2018. aastal ning on seda alates sellest regulaarselt uuendanud. Kuigi Ahvenamaa kuulub Soomele, on sealne suhtlemine rootsi keeles. Sealne raamatukoguhoone on üks silmapaistvamaid ehitisi linnas. Soovitan kõigile, kes Mariehamni satuvad, käia uudistamas sealset raamatukogu. Soome raamatukogusid iseloomustab põhimõte, et raamatukogu on mõeldud kõigile. Sa oled alati raamatukokku oodatud kasvõi niisama aega veetma, sa ei pea midagi laenama ega ennast registreerima. Võid seal sõbraga kokku saada ja mõnusalt kusagil sohval juttu puhuda ja isegi kaasa võetud toitu tarbida. See põhimõte rõhutab, et raamatukogu ei diskrimineeri ega sea piiranguid – igaüks on teretulnud kasutama teenuseid, viibima ruumides, õppima, lugema, töötama, puhkama või lihtsalt olema.

Reis oli inspireeriv, oli hea võimalus tutvuda Soome kaasaegsete raamatukoguteenuste, töökorralduse ja ruumilahendustega. Nägime, kuidas raamatukogud Soomes täidavad oma kogukondlikku rolli ning milliseid uuenduslikke teenuseid ja tehnoloogilisi lahendusi kasutatakse. Kogemusreis sai teoks tänu Kultuuriministeeriumi ja Kambja Vallavalitsuse toele.

Kersti Ernits
Ülenurme raamatukogu raamatukoguhoidja

 
https://www.kambja.info/52342/raamatukoguhoidjate-kogemusreis-viis-soome/

Koguperepäev Tõrvandi raamatukogus

 

24.05.2025 

TÕRVANDI RAAMATUKOGUS

KOGUPEREPÄEV

10.00

KRISTO TOOTSI muinasjutuhommik

11.00

VIKTORIIN. Parimatele auhinnad!

12.00

PÕNEVAID KATSEID teeb KRISTIAN KRAUS

13.00

Külla tuleb kirjanik MAARJA ASTOVER

Meisterdamise töötoad. Fotosein. Tutvumine raamatukogutööga.

Laenutuskapp

 

Laenutuskapp on hea võimalus raamatukogust tellitud raamatud ja ajakirjad kätte saada  24/7.
Pakiautomaadi põhimõttel töötav laenutuskapp asub raamatukogu juures Pargi 7, Ülenurme.
Teenus on sulle tasuta.

Teavikuid saab tellida Ülenurme raamatukogu lugejaks registreerunud kasutaja.
• Reserveerides URRAMis (https://www.lugeja.ee/)
• Telefoni teel 750 2655
• e-posti teel kersti.ernits@ylenurme.ee

• Tellitud teavikud pannakse laenutuskappi esimesel võimalusel.
• Lugeja saab avamiskoodi SMS-i ja e-posti teel.
• Tellitud teavikuid hoitakse laenutuskapis kolm päeva. Kui sa ei ole kolme päeva jooksul tellitud teavikuid kapist välja võtnud, tellimus tühistatakse ja laenutused tagastatakse lugejakontolt.

• Teavikute tagastamiseks palun kasuta laenutuskapi kõrval olevat tagastuskasti või too raamatud raamatukogu laenutusletti.

Head kasutamist!

Laenutuskapp

https://www.kambja.info/51823/ulenurme-raamatukogu-sai-raamatute-laenutuskapi/ 

Catherine Ryan Hyde

Pilt/ https://www.mastersbywinnclaybaugh.com/2025/02/18/catherine-ryan-hyde-pay-it-forward/ 

Catherine Ryan Hyde on sündinud 17. aprillil  1955. Ta on USA romaanikirjanik ja novellist, keda tuntakse eeskätt tema inspireeriva romaani "Pay It Forward" ("Anna edasi") järgi, mis ilmus 1999. aastal ja inspireeris samanimelist filmi (2000). Tema looming keskendub sageli tavainimeste elukogemustele, lootusele ja heategude jõule.

Eluloolised andmed:

• Sündinud: Buffalo, New Yorkis, kasvas üles kirjanike peres .

• Elukoht: Praegu elab Californias Cambrias koos oma loomadega (sh erivajadustega koer Chloe ja hobused Soul ja Ivy) .

• Huvid: Matkamine (sh Grand Canyonis ja Himalajas), ratsutamine, fotograafia (eriti astronoomiafotod) .

Tuntumad teosed:

1. "Pay It Forward" (1999) – Romaan heategude ahelast, mis inspireeris rahvusvahelist liikumist. Noortele on loodud ka eriversioon (2014).

2. "When I Found You" (2009) – Lugu mehest, kes kasvatab üles hüljatud poisi.

3. "Have You Seen Luis Velez?" (2019) – Noormehe ja vana naise sõprusest New Yorgis.

4. "Take Me With You" (2014) – Seiklusreisist koos kahe poisiga.

5. "Boy Underground" (2021) – Teine maailmasõja aegne lugu noorest mehest.

Stiil ja teemad:

Hyde raamatud käsitlevad sageli:

• Ellujäämist ja lootust – Näiteks "Pay It Forward" rõhutab väikeste heategude mõju.

• LGBTQ+ teemasid – "Jumpstart the World" (2010) kujutab transsoolist tegelast.

• Loomade ja looduse rolli – Tema hobused ja koerad mängivad suurt rolli nii loomingus kui igapäevaelus.

Raamatud eesti keeles:

1. "Kuldaväärt kaaslane" (Worthy).

2. "Kui ma su leidsin" (When I Found You) – Liigutav lugu mehest, kes leiab metsast hüljatud beebi ja otsustab teda kasvatada.

3. "Võtke mind kaasa" (Take Me With You) – Reisijutt kahest poisist ja ühest mehest, kellel on kõigil oma minevikutragöödiad.

4. "Kui sa mind leiaksid" (Where We Belong) – Lugu kahest noorest tüdrukust, kes põgenevad kodust, et leida oma koht maailmas.

   5. "Püsi elus" (Stay)

   6. "Ega sa Luis Velezt pole näinud? 

   7. "Seitse täiuslikku olendit" (Seven perfect things).

   8."Vapper tüdruk, vaikne tüdruk". (Brave girl, quiet girl)
   

   9. "Unistades lendamisest"
   

   10." Täiesti tavaline poiss"

   11." Teistmoodi kadumine "
   

    

    
   

   
   

RAAMATUKLUBI (Tõrvandi raamatukogus) neljapäeval, 10. aprillil kell 18.00-19.00

Raamatuklubis tuleb arutusele Meelis Friedenthali raamat "Mesilased".
 

RAAMATUKLUBI (Tõrvandi raamatukogus) Neljapäeval, 20. märtsil kell 18.00-19.00

 Raamatuklubis tuleb arutlusele Eet Tuule raamat "Liblikad tuules".

Eduard Vilde 160

 

Eduard Vilde (1865–1933) oli üks Eesti kirjanduse olulisimaid ja mõjukamaid kirjanikke, ajakirjanikke ja näitekirjanikke. Teda peetakse Eesti kriitilise realismi rajajaks, kuna ta käsitles oma teostes sageli Eesti ühiskonna puudusi, talupoja elu raskusi ja baltisaksa mõisnike valitsemist. Tema looming mängis olulist rolli Eesti rahvusliku eneseteadvuse kujunemises.

Eluloolist:

Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudivere külas Järvamaal. Ta kasvas üles talupoja peres, mis mõjutas tugevalt tema maailmavaadet ja kirjanduslikke teemasid. Ta töötas ajakirjanikuna, olles seotud mitme Eesti ajalehega, sealhulgas Postimees ja Teataja. Tema ajakirjanduslik tegevus oli sageli kriitiline ning ta võitles sotsiaalse õigluse ja rahvusliku enesemääramise eest.

Looming:

Eduard Vilde looming on väga mitmekülgne, hõlmates romaane, novelle, näidendeid ja publitsistikat. Tema tuntumad teosed on:

1. "Mahtra sõda" (1902) – ajalooline romaan, mis kujutab 1858. aasta talurahvaülestõusu Harjumaal. See on üks Eesti kirjanduse olulisemaid teoseid, mis rõhutab talupoegade võitlust baltisaksa mõisnike vastu.

2. "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) – romaan, mis kirjeldab talupoegade raskusi ja nende kokkupuuteid linnakultuuriga. Teos annab hea ülevaate 19. sajandi Eesti ühiskonnast.

3. "Prohvet Maltsvet" (1905–1908) – romaan, mis räägib Maltsveti liikumisest, usulise rahutuse ja talurahva raskustest 19. sajandi alguses.

4. "Pisuhänd" (1913) – näidend, mis on tuntud oma satiirilise käsitlusega Eesti ühiskonnast. See on üks Eesti draama klassikatest.

5. "Raudsed käed" (1898) – romaan, mis käsitleb töölisliikumist ja sotsiaalseid ebavõrdsusi.

Tema roll Eesti kultuuris:

Eduard Vilde oli üks esimesi eesti kirjanikke, kes kujutas oma teostes reaalset elu ja ühiskonnakriitikat. Tema looming aitas kaasa Eesti rahvusliku identiteedi kujunemisele ja inspireeris paljusid hilisemaid kirjanikke. Ta oli ka üks Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid.

Khaled Hosseini 60

 https://www.carnegie.org/awards/honoree/khaled-hosseini/
Khaled Hosseini on  Afganistanist pärit Ameerika kirjanik ja arst, kelle teosed on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse. Ta sündis 4. märtsil 1965 Kabulis, Afganistanis, kuid tema pere põgenes 1980. aastal Nõukogude Liidu sissetungi tõttu Ameerika Ühendriikidesse, kus nad said poliitilise varjupaiga.

Hosseini on tuntud eeskätt oma kolme romaani poolest, mis käsitlevad Afganistani ajalugu, peresuhteid, sõprust, reetmist ja sõja mõju inimestele. Tema debüütteos, The Kite Runner (Lohejooksja, 2003), räägib kahe poisi, Amiri ja Hassani sõprusest ja reetmisest, mis on seotud Afganistani poliitiliste ja sotsiaalsete muutustega. Raamatust sai rahvusvaheline bestseller, ja see ekraniseeriti 2007. aastal filmiks.

Teine tema tuntud teos, A Thousand Splendid Suns (Tuhat hiilgavat päikest, 2007), keskendub kahe naise, Mariami ja Laila elule Afganistanis, eriti naiste kannatustele Talibani režiimi ajal. See romaan on samuti saavutanud suure populaarsuse ja kriitikute kiituse.

Hosseini kolmas romaan, And the Mountains Echoed (Ja mägedelt kajas vastu, 2013), räägib perekonna sidemetest ja valikutest, mis ulatuvad mitme põlvkonna ja riigi vahel. Lisaks on ta kirjutanud lühijutu Sea Prayer ( 2018), mis sai inspiratsiooni Süüria põgenikukriisist ja on pühendatud neile, kes riskivad oma eluga ületades merd, et jõuda vabasse maailma.

Lisaks kirjandusele on Hosseini aktiivne humanitaartöö tegija. Ta on ÜRO Pagulasorganisatsiooni (UNHCR) hea tahte saadik , aastaid on ta aidanud kaasa põgenike ja siserändajate abistamisele üle maailma.

Khaled Hosseini teosed on tõlgitud paljudesse keeltesse ja neid on müüdud miljonites eksemplarides. Tema looming on aidanud kaasa Afganistani kultuuri ja ajaloo paremale mõistmisele üle maailma, muutes ta üheks olulisemaks kaasaegseks kirjanikuks.

• "Lohejooksja". Eesti Ekspressi Kirjastus. 2008.
• "Tuhat hiilgavat päikest". Eesti Ajalehed. 2010.
• "Ja mägedelt kajas vastu". Hea Lugu. 2013.

 

 

Gerald Durell 100

 

Gerald Durrell (1925–1995) oli tuntud Briti looduskirjanik, looduskaitsja, loomade kogumise entusiast ja huumorimeelne jutustaja. Ta oli pühendunud ohustatud loomaliikide kaitsele ja asutas Jersey Looduskaitsefondi (nüüd Durrell Wildlife Conservation Trust). Tema elutöö ja kirjutised on inspireerinud paljusid loodusteadlasi ja loomakaitsjaid.

Elu ja taust

• Sünnikoht ja lapsepõlv:

  • Gerald Durrell sündis 7. jaanuaril 1925 Indias, Briti Raj'i ajal.
  • Pärast isa surma kolis pere Inglismaale, kuid hiljem veetis Durrell oma lapsepõlve aastad Korfu saarel Kreekas (1935–1939). Korfu oli tema jaoks maagiline koht, mis süvendas tema armastust looduse vastu.

• Perekond:

  • Gerald oli noorim kolmest lapsest. Tema vanem vend, Lawrence Durrell, oli samuti kirjanik ja tuntud oma kirjanduslike teoste, eriti "Alexandria kvarteti", poolest.
  • Korfu elu ja pere eksentrilised liikmed said hiljem inspiratsiooniallikaks tema populaarseimatele raamatutele.

Kirjanduslik looming

Durrell kirjutas mitmeid raamatuid, mis põhinevad tema elulistel kogemustel ja armastusel looduse vastu. Tema kirjutamisstiil on vaimukas, elav ja siiras.

Tuntumad teosed:

1. "Minu pere ja muud loomad" (My Family and Other Animals) (1956):

   • Autobiograafiline ja humoorikas jutustus Durrelli Korfu aastatest.
   • Raamat keskendub Durrelli armastusele loomade vastu ning tema perekonna värvikatele karakteritele.
   • Raamatust sai rahvusvaheline hitt, ja seda on korduvalt kohandatud filmideks ja telesarjadeks.

2. "Linnud, loomad ja sugulased" (Birds, Beasts, and Relatives) (1969):

   • Jätkab Korfu seikluste kirjeldamist, pakkudes uusi meeldejäävaid lugusid tema loodusvaatlustest ja peresuhetest.

3. "Jumalate aed" (The Garden of the Gods) (1978):

   • Kolmas raamat Korfu memuaaride sarjast, mis toob esile Durrelli sügava ühenduse loodusega.

4. Ekspeditsioonide päevikud:

   • Durrell kirjutas ka raamatuid oma ekspeditsioonidest, näiteks "The Bafut Beagles" ja "The Drunken Forest", mis kajastavad tema tööd loomade kogumise ja kaitse vallas.

Looduskaitse

• Loomakogumine:
  • Nooruses osales Durrell ekspeditsioonidel, kus kogus loomi Euroopa loomaaedade jaoks. Kuid ta muutus kriitiliseks loomaaedade suhtes, mis keskendusid pigem näitamisele kui liigikaitsele.
• Jersey Looduskaitsefond:
  • 1959. aastal asutas Durrell Jersey saarel looduskaitsepargi (Jersey Zoo), mis keskendub ohustatud liikide kaitsele ja paljundusprogrammidele.
  • Fond on tänapäeval tuntud kui Durrell Wildlife Conservation Trust ja on ülemaailmne liidrite liige loomakaitses.

Isiklik elu ja pärand

• Gerald Durrell abiellus kaks korda, kuid tal polnud lapsi.
• Ta oli erakordselt karismaatiline, muutes keerulised teemad nagu looduskaitse kättesaadavaks ja meelelahutuslikuks.
• Tema töö ja raamatud tõid looduskaitse laiema avalikkuse tähelepanu alla.

Gerald Durrell suri 30. jaanuaril 1995, kuid tema pärand elab edasi nii tema kirjandusteostes kui ka Jersey loomaaia ja Durrelli fondi kaudu. Ta inspireerib jätkuvalt inimesi hoolima loodusest ja kaitsma planeedi kõige haavatavamaid elusolendeid.

Karel Čapek 135

 

Karel Čapek (1890–1938) oli üks silmapaistvamaid Tšehhi kirjanikke, dramaturge ja ajakirjanikke, kelle looming mõjutas märkimisväärselt 20. sajandi kirjandust ja teaduslikku mõtlemist. Teda tuntakse eelkõige kui mõiste "robot" autorit, mille ta tutvustas oma 1920. aastal ilmunud näidendis "R.U.R. (Rossum's Universal Robots)".

Karel Čapeki elu ja looming

• Sünnikoht ja haridus: Čapek sündis 9. jaanuaril 1890 Malé Svatoňovices, Tšehhimaal (toona Austria-Ungari). Ta õppis filosoofiat Praha Karli ülikoolis ning täiendas end Berliinis ja Pariisis.

• Loominguline stiil: Čapeki teosed ühendavad endas filosoofilist sügavust, huumorit ja sotsiaalset kriitikat. Tema kirjutistes käsitleti sageli tehnoloogia, teaduse ja inimkonna vahelist suhet, aga ka eetilisi ja poliitilisi küsimusi.

Tuntumad teosed:

1. "R.U.R. (Rossum's Universal Robots)" (1920):

   • Selle näidendi kaudu tõi Čapek maailma kirjandusse sõna "robot", mis tuleneb tšehhikeelsest sõnast "robota", tähendades sunnitööd või orjust.
   • Näidend käsitleb teemade kaupa tööstusrevolutsiooni mõju, dehumaniseerimist ja tehnoloogia võimalikke ohte.

2. "Krakatit" (1922):

   • Romaan, mis räägib ohtudest, mida võivad põhjustada tehnoloogilised ja teaduslikud avastused, eriti tuumarelvade kontekstis.

3. "Sõda salamandritega" (1936):

   • See romaan on allegooriline satiir, mis käsitleb imperialismi, rassismi ja inimkonna vastutust uute tehnoloogiate kasutamise eest. Teos ennustab ette ka Teise maailmasõja poliitilisi sündmusi.

4. "Aedniku aasta" (1929):

   • Isiklikum ja kergema tooniga teos, milles Čapek jagab oma armastust aianduse vastu.

Poliitiline ja filosoofiline mõju:

• Čapek oli demokraatia ja humanismi veendunud toetaja. Ta astus tugevalt vastu totalitarismile, eriti fašismile ja kommunismile.
• Ta toetas esimese Tšehhoslovakkia presidendi Tomáš Masaryki poliitikat ning kirjutas tema elulooraamatu.

Surm ja pärand:

Čapek suri 25. detsembril 1938, vahetult enne natside Tšehhoslovakkia okupeerimist. Kuigi ta ise ei kogenud Teist maailmasõda, peetakse tema teoseid visionäärseks ja äärmiselt ettenägelikuks, kuna need kajastavad inimkonna hirme, mis on endiselt aktuaalsed.

Karel Čapeki mõju ulatub kaugele kirjandusest, olles üks esimesi kirjanikke, kes uuris tehnoloogia ja moraali vahelisi konflikte, ning tema mõisted ja teemad on aktuaalsed tänapäevalgi.

Henrik Visnapuu 130

 

EESTI RAAMATU AASTA