RAAMATUKLUBI (Tõrvandi raamatukogus) Neljapäeval, 20. märtsil kell 18.00-19.00

 Raamatuklubis tuleb arutlusele Eet Tuule raamat "Liblikad tuules".

Eduard Vilde 160

 

Eduard Vilde (1865–1933) oli üks Eesti kirjanduse olulisimaid ja mõjukamaid kirjanikke, ajakirjanikke ja näitekirjanikke. Teda peetakse Eesti kriitilise realismi rajajaks, kuna ta käsitles oma teostes sageli Eesti ühiskonna puudusi, talupoja elu raskusi ja baltisaksa mõisnike valitsemist. Tema looming mängis olulist rolli Eesti rahvusliku eneseteadvuse kujunemises.

Eluloolist:

Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudivere külas Järvamaal. Ta kasvas üles talupoja peres, mis mõjutas tugevalt tema maailmavaadet ja kirjanduslikke teemasid. Ta töötas ajakirjanikuna, olles seotud mitme Eesti ajalehega, sealhulgas Postimees ja Teataja. Tema ajakirjanduslik tegevus oli sageli kriitiline ning ta võitles sotsiaalse õigluse ja rahvusliku enesemääramise eest.

Looming:

Eduard Vilde looming on väga mitmekülgne, hõlmates romaane, novelle, näidendeid ja publitsistikat. Tema tuntumad teosed on:

1. "Mahtra sõda" (1902) – ajalooline romaan, mis kujutab 1858. aasta talurahvaülestõusu Harjumaal. See on üks Eesti kirjanduse olulisemaid teoseid, mis rõhutab talupoegade võitlust baltisaksa mõisnike vastu.

2. "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) – romaan, mis kirjeldab talupoegade raskusi ja nende kokkupuuteid linnakultuuriga. Teos annab hea ülevaate 19. sajandi Eesti ühiskonnast.

3. "Prohvet Maltsvet" (1905–1908) – romaan, mis räägib Maltsveti liikumisest, usulise rahutuse ja talurahva raskustest 19. sajandi alguses.

4. "Pisuhänd" (1913) – näidend, mis on tuntud oma satiirilise käsitlusega Eesti ühiskonnast. See on üks Eesti draama klassikatest.

5. "Raudsed käed" (1898) – romaan, mis käsitleb töölisliikumist ja sotsiaalseid ebavõrdsusi.

Tema roll Eesti kultuuris:

Eduard Vilde oli üks esimesi eesti kirjanikke, kes kujutas oma teostes reaalset elu ja ühiskonnakriitikat. Tema looming aitas kaasa Eesti rahvusliku identiteedi kujunemisele ja inspireeris paljusid hilisemaid kirjanikke. Ta oli ka üks Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid.

Khaled Hosseini 60

 https://www.carnegie.org/awards/honoree/khaled-hosseini/
Khaled Hosseini on  Afganistanist pärit Ameerika kirjanik ja arst, kelle teosed on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse. Ta sündis 4. märtsil 1965 Kabulis, Afganistanis, kuid tema pere põgenes 1980. aastal Nõukogude Liidu sissetungi tõttu Ameerika Ühendriikidesse, kus nad said poliitilise varjupaiga.

Hosseini on tuntud eeskätt oma kolme romaani poolest, mis käsitlevad Afganistani ajalugu, peresuhteid, sõprust, reetmist ja sõja mõju inimestele. Tema debüütteos, The Kite Runner (Lohejooksja, 2003), räägib kahe poisi, Amiri ja Hassani sõprusest ja reetmisest, mis on seotud Afganistani poliitiliste ja sotsiaalsete muutustega. Raamatust sai rahvusvaheline bestseller, ja see ekraniseeriti 2007. aastal filmiks.

Teine tema tuntud teos, A Thousand Splendid Suns (Tuhat hiilgavat päikest, 2007), keskendub kahe naise, Mariami ja Laila elule Afganistanis, eriti naiste kannatustele Talibani režiimi ajal. See romaan on samuti saavutanud suure populaarsuse ja kriitikute kiituse.

Hosseini kolmas romaan, And the Mountains Echoed (Ja mägedelt kajas vastu, 2013), räägib perekonna sidemetest ja valikutest, mis ulatuvad mitme põlvkonna ja riigi vahel. Lisaks on ta kirjutanud lühijutu Sea Prayer ( 2018), mis sai inspiratsiooni Süüria põgenikukriisist ja on pühendatud neile, kes riskivad oma eluga ületades merd, et jõuda vabasse maailma.

Lisaks kirjandusele on Hosseini aktiivne humanitaartöö tegija. Ta on ÜRO Pagulasorganisatsiooni (UNHCR) hea tahte saadik , aastaid on ta aidanud kaasa põgenike ja siserändajate abistamisele üle maailma.

Khaled Hosseini teosed on tõlgitud paljudesse keeltesse ja neid on müüdud miljonites eksemplarides. Tema looming on aidanud kaasa Afganistani kultuuri ja ajaloo paremale mõistmisele üle maailma, muutes ta üheks olulisemaks kaasaegseks kirjanikuks.

• "Lohejooksja". Eesti Ekspressi Kirjastus. 2008.
• "Tuhat hiilgavat päikest". Eesti Ajalehed. 2010.
• "Ja mägedelt kajas vastu". Hea Lugu. 2013.

 

 

Gerald Durell 100

 

Gerald Durrell (1925–1995) oli tuntud Briti looduskirjanik, looduskaitsja, loomade kogumise entusiast ja huumorimeelne jutustaja. Ta oli pühendunud ohustatud loomaliikide kaitsele ja asutas Jersey Looduskaitsefondi (nüüd Durrell Wildlife Conservation Trust). Tema elutöö ja kirjutised on inspireerinud paljusid loodusteadlasi ja loomakaitsjaid.

Elu ja taust

• Sünnikoht ja lapsepõlv:

  • Gerald Durrell sündis 7. jaanuaril 1925 Indias, Briti Raj'i ajal.
  • Pärast isa surma kolis pere Inglismaale, kuid hiljem veetis Durrell oma lapsepõlve aastad Korfu saarel Kreekas (1935–1939). Korfu oli tema jaoks maagiline koht, mis süvendas tema armastust looduse vastu.

• Perekond:

  • Gerald oli noorim kolmest lapsest. Tema vanem vend, Lawrence Durrell, oli samuti kirjanik ja tuntud oma kirjanduslike teoste, eriti "Alexandria kvarteti", poolest.
  • Korfu elu ja pere eksentrilised liikmed said hiljem inspiratsiooniallikaks tema populaarseimatele raamatutele.

Kirjanduslik looming

Durrell kirjutas mitmeid raamatuid, mis põhinevad tema elulistel kogemustel ja armastusel looduse vastu. Tema kirjutamisstiil on vaimukas, elav ja siiras.

Tuntumad teosed:

1. "Minu pere ja muud loomad" (My Family and Other Animals) (1956):

   • Autobiograafiline ja humoorikas jutustus Durrelli Korfu aastatest.
   • Raamat keskendub Durrelli armastusele loomade vastu ning tema perekonna värvikatele karakteritele.
   • Raamatust sai rahvusvaheline hitt, ja seda on korduvalt kohandatud filmideks ja telesarjadeks.

2. "Linnud, loomad ja sugulased" (Birds, Beasts, and Relatives) (1969):

   • Jätkab Korfu seikluste kirjeldamist, pakkudes uusi meeldejäävaid lugusid tema loodusvaatlustest ja peresuhetest.

3. "Jumalate aed" (The Garden of the Gods) (1978):

   • Kolmas raamat Korfu memuaaride sarjast, mis toob esile Durrelli sügava ühenduse loodusega.

4. Ekspeditsioonide päevikud:

   • Durrell kirjutas ka raamatuid oma ekspeditsioonidest, näiteks "The Bafut Beagles" ja "The Drunken Forest", mis kajastavad tema tööd loomade kogumise ja kaitse vallas.

Looduskaitse

• Loomakogumine:
  • Nooruses osales Durrell ekspeditsioonidel, kus kogus loomi Euroopa loomaaedade jaoks. Kuid ta muutus kriitiliseks loomaaedade suhtes, mis keskendusid pigem näitamisele kui liigikaitsele.
• Jersey Looduskaitsefond:
  • 1959. aastal asutas Durrell Jersey saarel looduskaitsepargi (Jersey Zoo), mis keskendub ohustatud liikide kaitsele ja paljundusprogrammidele.
  • Fond on tänapäeval tuntud kui Durrell Wildlife Conservation Trust ja on ülemaailmne liidrite liige loomakaitses.

Isiklik elu ja pärand

• Gerald Durrell abiellus kaks korda, kuid tal polnud lapsi.
• Ta oli erakordselt karismaatiline, muutes keerulised teemad nagu looduskaitse kättesaadavaks ja meelelahutuslikuks.
• Tema töö ja raamatud tõid looduskaitse laiema avalikkuse tähelepanu alla.

Gerald Durrell suri 30. jaanuaril 1995, kuid tema pärand elab edasi nii tema kirjandusteostes kui ka Jersey loomaaia ja Durrelli fondi kaudu. Ta inspireerib jätkuvalt inimesi hoolima loodusest ja kaitsma planeedi kõige haavatavamaid elusolendeid.

Karel Čapek 135

 

Karel Čapek (1890–1938) oli üks silmapaistvamaid Tšehhi kirjanikke, dramaturge ja ajakirjanikke, kelle looming mõjutas märkimisväärselt 20. sajandi kirjandust ja teaduslikku mõtlemist. Teda tuntakse eelkõige kui mõiste "robot" autorit, mille ta tutvustas oma 1920. aastal ilmunud näidendis "R.U.R. (Rossum's Universal Robots)".

Karel Čapeki elu ja looming

• Sünnikoht ja haridus: Čapek sündis 9. jaanuaril 1890 Malé Svatoňovices, Tšehhimaal (toona Austria-Ungari). Ta õppis filosoofiat Praha Karli ülikoolis ning täiendas end Berliinis ja Pariisis.

• Loominguline stiil: Čapeki teosed ühendavad endas filosoofilist sügavust, huumorit ja sotsiaalset kriitikat. Tema kirjutistes käsitleti sageli tehnoloogia, teaduse ja inimkonna vahelist suhet, aga ka eetilisi ja poliitilisi küsimusi.

Tuntumad teosed:

1. "R.U.R. (Rossum's Universal Robots)" (1920):

   • Selle näidendi kaudu tõi Čapek maailma kirjandusse sõna "robot", mis tuleneb tšehhikeelsest sõnast "robota", tähendades sunnitööd või orjust.
   • Näidend käsitleb teemade kaupa tööstusrevolutsiooni mõju, dehumaniseerimist ja tehnoloogia võimalikke ohte.

2. "Krakatit" (1922):

   • Romaan, mis räägib ohtudest, mida võivad põhjustada tehnoloogilised ja teaduslikud avastused, eriti tuumarelvade kontekstis.

3. "Sõda salamandritega" (1936):

   • See romaan on allegooriline satiir, mis käsitleb imperialismi, rassismi ja inimkonna vastutust uute tehnoloogiate kasutamise eest. Teos ennustab ette ka Teise maailmasõja poliitilisi sündmusi.

4. "Aedniku aasta" (1929):

   • Isiklikum ja kergema tooniga teos, milles Čapek jagab oma armastust aianduse vastu.

Poliitiline ja filosoofiline mõju:

• Čapek oli demokraatia ja humanismi veendunud toetaja. Ta astus tugevalt vastu totalitarismile, eriti fašismile ja kommunismile.
• Ta toetas esimese Tšehhoslovakkia presidendi Tomáš Masaryki poliitikat ning kirjutas tema elulooraamatu.

Surm ja pärand:

Čapek suri 25. detsembril 1938, vahetult enne natside Tšehhoslovakkia okupeerimist. Kuigi ta ise ei kogenud Teist maailmasõda, peetakse tema teoseid visionäärseks ja äärmiselt ettenägelikuks, kuna need kajastavad inimkonna hirme, mis on endiselt aktuaalsed.

Karel Čapeki mõju ulatub kaugele kirjandusest, olles üks esimesi kirjanikke, kes uuris tehnoloogia ja moraali vahelisi konflikte, ning tema mõisted ja teemad on aktuaalsed tänapäevalgi.

Henrik Visnapuu 130

 

EESTI RAAMATU AASTA