Richard Roht: kirjanik, kes pani loomad kõnelema

Richard Roht (1891–1950) oli viljakas eesti proosa- ja lastekirjanik, keda tuntakse eelkõige tema loomajuttude ja looduskirjelduse klassikuna. 

Elulugu ja haridus

• Sünd: 12. aprillil 1891 Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
• Haridus: Õppis Võru linnakoolis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Valga Reaalkoolis.
• Sõjategevus: Osales ohvitserina Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas.
• Hilisem elu: Pärast ebaõnnestunud talupidamise katset Sangastes elas ta Tallinnas, kus tegutses vabakutselise kirjanikuna kuni surmani 1950. aastal. 

• 
  

Kirjanduslik tegevus

Roht oli üks rühmituse Moment asutajaid (koos Henrik Visnapuuga) ja kuulus ka Siuru rühmituse algkoosseisu. Tema looming on mahukas, sisaldades üle 20 romaani, arvukalt novelle ja mälestusi. 

Tähtsamad teosed ja žanrid:

• Loodus- ja lastekirjandus: Tema tuntuim pärand on soojad ja kaasahaaravad loomajutud, nagu näiteks kogumikud "Laaned ja veed" ning jutud "Jutud loomadest" ja "Mäger Urask".
• Asunikuromaanid: 1920. aastatel kirjutas ta sarja romaane maaelu ja asunikutalude rajamise teemadel (nt "Maa", "Hümnid Paanile").
• Mälestused: Tema teos "Vana Võrumaa" (1934) annab autentse ülevaate tolleaegsest elust ja olust. 

• 
  

Ehkki kriitikud pidasid tema täiskasvanutele suunatud proosat kohati ebaühtlaseks, on tema panus eesti laste- ja looduskirjandusse jäänud püsima.

Ükskord me võidame niikuinii! Heinz Valk – mees, kes joonistas ja rääkis Eesti vabaks -90

 

pilt Wikipedia

Eesti kultuuriloos on vähe inimesi, kelle üksainus lause on muutnud ajalugu. Kunstnik, karikaturist ja poliitik Heinz Valk on just üks neist. Tema 1988. aasta öölaulupeol lausutud hüüdest "Ükskord me võidame niikuinii!" sai laulva revolutsiooni sümbol ja lootuse kiir tervele rahvale.

Rohkem kui lihtsalt hüüdlause
Kuigi paljud teavad teda just selle ajaloolise hetke kaudu, on Heinz Valgu panus Eesti kultuuri palju laiem. Tema terav pliiats ja tabav huumor karikaturistina on aastakümneid peegeldanud meie ühiskonna valupunkte ja võite. Kunstnikuna on ta illustreerinud arvukalt raamatuid ning tema teosed on pakkunud äratundmisrõõmu mitmele põlvkonnale.

Kirjasõna ja mälestused
Lisaks joonistamisele on Valk meisterlik jutustaja ka paberil. Tema mälestusteraamatud : "Pääsukese lennul" ja "Lugu tantsust, mis kestab" ning  "Kuhu kõik need aastad jäid?" on väärtuslik lugemine kõigile, keda huvitab Eesti lähiajalugu, kunstnikuelu ja see, kuidas hoida selget pilku ka keerulistel aegadel.

Heinz Valk on tõestanud, et nii terav joonistus kui ka õigel hetkel öeldud sõna võivad olla võimsamad kui mis tahes relv.

Toni Morrison 95

 pilt Wikipedia

Toni Morrison (1931–2019) oli Ameerika kirjanik, esseist ja õppejõud, üks 20. sajandi mõjukamaid autoreid.

Elu

Toni Morrison sünninimega Chloe Ardelia Wofford oli afroameerika naiskirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1993), oli esimene afroameerika naine, kes selle auhinna pälvis.. Ta töötas ka kirjastajana, aidates esile tõsta afroameerika autorite loomingut.

Tuntumad teosed

• Morrison on tuntud eeskätt bestselleri "Armas" ("Beloved"; 1987) autorina. Selle teose eest pälvis ta Pulitzeri preemia ja American Book Awardi. Teose põhjal tehti 1998. aastal mängufilm. Tema teiste tuntumate romaanide hulka kuuluvad "Džäss" ("Jazz", 1992) ja "Paradise" (1997), mis moodustavad teosega "Armas" osaliselt seotud triloogia. Tema viimane, üheteistkümnes romaan "God Help the Child" ilmus 2015. aastal.

Loomingu teemad

Morrison kirjutas rassismist, orjuse mõjudest, identiteedist, mälust ja kogukonnast. Tema keel on poeetiline ja sümbolirohke, tihti põimuvad realism ja mütoloogilised motiivid.

Toni Morrisoni peetakse üheks Ameerika kirjanduse suurkujuks – tema teosed on sügavad, emotsionaalsed ja ajalooliselt tähenduslikud.

Jack London 150

 pilt Wikipedia

Jack London (12.01.1876–22.11.1916) oli Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja ühiskonnategelane, kes sai maailmakuulsaks oma seiklus- ja looduslugudega.

Elu ja kujunemine

Ta sündis San Franciscos vaestes oludes. Nooruses töötas ta vabrikus, oli meremees ja rändas palju. 1897. aastal osales ta Klondike'i kullapalavikul, mis andis ainest paljudele tema hilisematele teostele. Rasked kogemused looduses ja karmides tingimustes kujundasid tema maailmapildi.

Tuntumad teosed

• The Call of the Wild („Ürgne kutse”) – lugu koer Buckist, kes naaseb looduse ürgsete instinktide juurde.

• White Fang („Valgekihv”) – vastupidine lugu hundist, kes õpib inimesi usaldama.

• Martin Eden – poolautobiograafiline romaan noorest kirjanikust ja tema võitlusest edu nimel.

Iseloom ja vaated

Londonit huvitas inimese ja looduse suhe, ellujäämine ning tugevama seadus. Samas oli ta ka sotsialistlike vaadetega ja kirjutas ühiskondlikust ebavõrdsusest.

Ta suri 40-aastaselt oma talus Glen Ellenis. Tema varane surm on tekitanud palju küsimusi, kuid ametlikult peeti põhjuseks terviseprobleeme.

Jack London oli üks esimesi Ameerika kirjanikke, kes teenis kirjutamisega suurt raha ning saavutas juba eluajal rahvusvahelise kuulsuse.

Siin on veel tema  teoseid:

Romaanid

• The Sea-Wolf („Merehunt”) – filosoofiline ja seikluslik lugu karmist kaptenist Wolf Larsenist.

• The Iron Heel („Raudne kand”) – düstoopiline romaan tuleviku totalitaarsest ühiskonnast.

• The Valley of the Moon – noore abielupaari otsing paremaks eluks Californias.

• Burning Daylight – kullakaevurist, kes rikastub, kuid kaotab elus tasakaalu.

Jutukogud ja lood

• Love of Life („Eluarmastus”) – karm ellujäämislugu Põhjala looduses.

• To Build a Fire („Tuld süütamas”) – kuulus jutustus inimese võitlusest pakasega.

• The Son of the Wolf – varajane Alaska-aineline jutukogu.

Mälestused ja reisikirjad

• The Road – autobiograafilised lood ränduri- ja hulguseelust.

• The Cruise of the Snark – reisikiri Vaikse ookeani purjetamisest.

Head uut aastat!

 

KOHTUME RAAMATUKOGUS! 20. -30. oktoober 2025

      

20.–30. oktoobrini toimuvad raamatukogupäevad on kantud raamatuaasta ideest. Tähistame käesoleval aastal 500 aasta möödumist  esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Tähtpäev on suursündmus eesti kultuuriloos. Raamatukogudel on põhjust seda väärikalt tähistada, uhkust tunda ning rõõmustada oma keele, oma kultuuri üle.  

Eestikeelne kirjasõna ei ole enesestmõistetav. Katekismus, kirikulauluraamat ja Piibel olid enam kui sajandi eestlase ainsaks lugemisvaraks. Seejärel hakati talurahvale jagama kasulikke näpunäiteid kalendrisabades ja ajalehtedes. Ilmuma hakkasid raamatud, mis avardasid teadmisi teiste maade ja rahvaste kohta. Koos raamatute ilmumisega rikastus eestlase sõnavara. Aegamisi, järjepidevalt ilmuvate ja üha mitmekesisemaks muutuvate raamatute mõjul arenes kunagi puine ja konarlik eesti kirjakeel kauniks ja väljendusjõuliseks. 

Raamatuaasta motoks on Hando Runneli luulerida „Rahvas algab raamatust“ ning motost juhindudes rõhutatakse raamatuaastal eesti kirjakultuuri rolli nii rahvuskultuurilise enesemääratluse kui ka paigaidentiteedi kujunemisel. Raamatukogudes on aastaringselt tähelepanu keskmes olnud eesti kirjandus ning tähestikusündmused. 

RAAMATUKOGUPÄEVADE KAVA ÜLENURME RAAMATUKOGUS:

20. 10 kell 10.00 Ettelugemine raamatust "Heike läheb raamatukokku"

23.10-30.10  "Pisike piiblinäitus"

23.10-30.10 "Vanimad raamatud raamatukogus"

27.10-30.10 "Mis koht see Ülenurme oli? Paikkondlik tagasivaade.

30.10 kell 10.00 Jalutuskäik raamatukoguhoidjaga Ülenurme mõisapargis. Huvitavaid fakte mõisa ajaloost. 

 

 

FRANK HERBERT 105

 

 Frank Herbert oli Ameerika ulmekirjanik, keda tuntakse eelkõige Düüni sarja autorina. 

 Täisnimi: Franklin Patrick Herbert Jr. 

 Sündinud: 8. oktoober 1920

 Surnud: 11. veebruar 1986

 Kõige kuulsam teos: Düün (1965)

 📘 Düün ja selle pärand: 

 Herberti 1965. aasta romaani "Düün" peetakse laialdaselt üheks kõigi aegade parimaks ulmekirjanduseks. See võitis Hugo auhinna ja esimese Nebula auhinna parima romaani eest. Kõrbeplaneedil Arrakis aset leidev lugu ühendab ökoloogia, religiooni, poliitika ja inimkonna evolutsiooni teemasid. 

Sari uurib: 

Võimu ja korruptsiooni

 Keskkonnakaitset ja jätkusuutlikkust

 Inimpotentsiaali ja müstikat

 Messiaanlike tegelaste ohte

 Herbert kirjutas kuus Düüni romaani: 

 Düün (1965)

 Düüni messias (1969)

 Düüni lapsed (1976) 

 Düüni jumal ja keiser (1981)

 Düüni ketserid (1984) 

Düün - kapiitlisaal (1985)

 ✍️ Kirjutamisstiil ja teemad: Herberti kirjutamisstiil on tihe, filosoofiline ja täis kihilist maailma loomist. Ta ei jutustanud lihtsalt lugu – ta uuris, kuidas ühiskonnad arenevad, kuidas võimustruktuurid toimivad ja kuidas indiviidid suhtlevad endast palju suuremate süsteemidega. 

Pilt Wikipedia