Frederik Backman 45

Kes on Fredrik Backman? Ta on kirjanik, kes pani meid korraga naerma ja nutma!

Kui oled viimase kümne aasta jooksul astunud sisse mõnda raamatupoodi või sirvinud lugemissoovitusi, oled kindlasti kohanud nime Fredrik Backman. See Rootsi kirjanik, endine rekkajuht ja blogija on vallutanud miljonite lugejate südamed üle kogu maailma. Tema fenomen on lihtne, kuid geniaalne: ta kirjutab inimestest, kes meile esmapilgul ei meeldi, ja paneb meid neid raamatu lõpuks jäägitult armastama.

Kuid mis teeb Backmani stiili nii eriliseks ja millest tema loomingus alustada? Teeme lähemalt tutvust.

Kibestunud vanameestest hokidraamani: Backmani maailm

Backmani tähelend algas 2012. aastal debüütromaaniga „Mees nimega Ove“ (En man som heter Ove). Lugu räägib pahurast, reegleid kummardavast leskmehest, kes on otsustanud elule lõpu peale teha, kuid kelle plaanid rikuvad ära uued, pisut kohmakad ja elujõulised naabrid. Raamatust sai ülemaailmne bestseller, millest valmis ka menukas Hollywoodi film Tom Hanksiga peaosast.

Sellest raamatust pärineb ka üks Backmani kauneimaid mõtteid armastuse kohta:

„Inimese armastamine on nagu uude majja kolimine. Alguses oled armunud kõigesse uude (...). Aga aastate jooksul fassaad kulub. Puidu sisse tekivad praod. Siis hakkad sa armastama seda maja mitte sellepärast, et see on täiuslik, vaid kõigi selle vigade ja eripärade pärast.“

 

Ove pani aluse Backmani firmamärgile – luua tegelasi, kes on väljast karedad nagu liivapaber, kuid seest kuldse südamega. Tema sulest on ilmunud rida hitte:

• „Britt-Marie oli siin“ – lugu naisest, kes armastab söögisoodat ja korda, kuid peab keskeas oma elu täiesti nullist üles ehitama.
• „Ärevad inimesed“ – nutikas ja humoorikas lugu untsu läinud pangaröövist, mis kujuneb hoopis grupiteraapiaks (saadaval ka Netflixi sarjana!).
• „Karulinn“ triloogia – võimas ja sügav draamasari, mis liigub autorile omasest huumorist märksa tõsisematele teemadele, käsitleb väikelinna hokiidülli varjukülgi ja tuletab meelde, et „kõige lihtsam on inimesi vihata siis, kui sa neid ei tunne.“
• „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust“ (My Grandmother Asked Me to Tell You She's Sorry, 2013) – Muinasjutuline ja emotsionaalne lugu 7-aastasest Elsast ja tema ekstsentrilisest vanaemast.
  
• Backmani uusim triumf: „Minu sõbrad“ (2025)
  Backman ei näita väsimuse märke. Tema uusim romaan „Minu sõbrad“ tõestab, et ta on endiselt oma ala meister. See neljast teismelisest, kunstist ja elukestvast sõprusest rääkiv teos võitis maineka Goodreads Choice Awardi parima ilukirjanduse kategoorias. Raamat on saadaval ka eesti keeles ning on kohustuslik lugemine kõigile, kes hindavad lugusid suureks kasvamisest ja hingesugulusest.
  „Kõige raskem osa suureks kasvamises on mõistmine, et ka täiskasvanud ei tea tegelikult, mida nad teevad. Nad lihtsalt teesklevad paremini.“
  
  Miks me teda loeme? (Kirjutamisstiili saladus)

  Backmani tekst on ülimalt skaneeritav, rütmikas ja eluline. Ta kasutab lühikesi, löövaid lauseid, mis tabavad naelapea pihta. Tema raamatutes põimuvad:

  • Must huumor ja tragöödia – sa võid samal leheküljel laginal naerda ja järgmisel hetkel pisaraid pühkida.
  • Empaatia vaimse tervise vastu – ta räägib avatult leinast, üksindusest, depressioonist ja ärevusest, kuid teeb seda ilma moraliseerimata.
  • Kogukonna jõud – Backmani lugude moraal on peaaegu alati see, et keegi ei tohiks siin maailmas üksi olla. Me vajame üksteist, isegi siis, kui me seda ise ei tundu tahtvat.

  Kui sa ei ole veel Fredrik Backmani loominguga tutvust teinud, siis nüüd on õige aeg. Ta ei kirjuta lihtsalt lugusid – ta kirjutab meeldetuletusi sellest, mis teeb meid inimesteks.

   
   

Ain Kaalep 100

 Pilt Wikipeedia

Ain Kaalep (4. juuni 1926 Tartu – 9. detsember 2020) oli silmapaistev eesti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, filoloog ja kriitik, eesti kultuuri suurkuju ja "Eesti õpetaja" (praeceptor Estoniae), kes rikastas kohalikku kirjandusmaastikku antiik- ja maailmakirjanduse meisterlike tõlgetega ning arendas süvitsi meie värsiõpetust.

Elukäik ja haridustee

• Lapsepõlv ja kool: Ain Kaalep sündis Tartus haritlaste peres ning kasvas üles Elva lähedal Peedul. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
• Sõjaaeg: Sõdis Teises maailmasõjas vabatahtlikuna Soome armee rügemendis JR 200 (soomepoisid) ning kuulus hiljem ka Pitka poiste hulka.
• Vangistus: Oma poliitilise
  meelsuse tõttu arreteeriti ta Nõukogude võimude poolt ja viibis aastatel 1945–1946 vangilaagris.
• Ülikool: Lõpetas 1956. aastal Tartu Ülikooli soome-ugri keelte erialal.

Kirjanduslik ja ühiskondlik tegevus

• Luule: Tõi eesti luulesse uusi keerukaid klassikalisi vorme (nt sonetid, antiiksed värsimõõdud). Tema tuntumad kogud on „Samarkandi vihik“, „Aomaad“ ja „Kuldne tamm“.
• Tõlketöö: Valdas haruldaselt paljusid keeli. Tõlkis eesti keelde antiikkirjandust (Homerus, Sophokles), saksa, hispaania (Federico García Lorca), prantsuse ja portugali luulet.
• Akadeemia: Oli taastatud kultuuriajakirja Akadeemia esimene peatoimetaja aastatel 1989–2001.
• Riiklik roll: Osales aktiivselt laulvas revolutsioonis Eesti Kongressi saadikuna ja Põhiseaduse Assamblee liikmena.

Richard Roht: kirjanik, kes pani loomad kõnelema

Richard Roht (1891–1950) oli viljakas eesti proosa- ja lastekirjanik, keda tuntakse eelkõige tema loomajuttude ja looduskirjelduse klassikuna. 

Elulugu ja haridus

• Sünd: 12. aprillil 1891 Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
• Haridus: Õppis Võru linnakoolis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Valga Reaalkoolis.
• Sõjategevus: Osales ohvitserina Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas.
• Hilisem elu: Pärast ebaõnnestunud talupidamise katset Sangastes elas ta Tallinnas, kus tegutses vabakutselise kirjanikuna kuni surmani 1950. aastal. 

• 
  

Kirjanduslik tegevus

Roht oli üks rühmituse Moment asutajaid (koos Henrik Visnapuuga) ja kuulus ka Siuru rühmituse algkoosseisu. Tema looming on mahukas, sisaldades üle 20 romaani, arvukalt novelle ja mälestusi. 

Tähtsamad teosed ja žanrid:

• Loodus- ja lastekirjandus: Tema tuntuim pärand on soojad ja kaasahaaravad loomajutud, nagu näiteks kogumikud "Laaned ja veed" ning jutud "Jutud loomadest" ja "Mäger Urask".
• Asunikuromaanid: 1920. aastatel kirjutas ta sarja romaane maaelu ja asunikutalude rajamise teemadel (nt "Maa", "Hümnid Paanile").
• Mälestused: Tema teos "Vana Võrumaa" (1934) annab autentse ülevaate tolleaegsest elust ja olust. 

• 
  

Ehkki kriitikud pidasid tema täiskasvanutele suunatud proosat kohati ebaühtlaseks, on tema panus eesti laste- ja looduskirjandusse jäänud püsima.

Ükskord me võidame niikuinii! Heinz Valk – mees, kes joonistas ja rääkis Eesti vabaks -90

 

pilt Wikipedia

Eesti kultuuriloos on vähe inimesi, kelle üksainus lause on muutnud ajalugu. Kunstnik, karikaturist ja poliitik Heinz Valk on just üks neist. Tema 1988. aasta öölaulupeol lausutud hüüdest "Ükskord me võidame niikuinii!" sai laulva revolutsiooni sümbol ja lootuse kiir tervele rahvale.

Rohkem kui lihtsalt hüüdlause
Kuigi paljud teavad teda just selle ajaloolise hetke kaudu, on Heinz Valgu panus Eesti kultuuri palju laiem. Tema terav pliiats ja tabav huumor karikaturistina on aastakümneid peegeldanud meie ühiskonna valupunkte ja võite. Kunstnikuna on ta illustreerinud arvukalt raamatuid ning tema teosed on pakkunud äratundmisrõõmu mitmele põlvkonnale.

Kirjasõna ja mälestused
Lisaks joonistamisele on Valk meisterlik jutustaja ka paberil. Tema mälestusteraamatud : "Pääsukese lennul" ja "Lugu tantsust, mis kestab" ning  "Kuhu kõik need aastad jäid?" on väärtuslik lugemine kõigile, keda huvitab Eesti lähiajalugu, kunstnikuelu ja see, kuidas hoida selget pilku ka keerulistel aegadel.

Heinz Valk on tõestanud, et nii terav joonistus kui ka õigel hetkel öeldud sõna võivad olla võimsamad kui mis tahes relv.

Toni Morrison 95

 pilt Wikipedia

Toni Morrison (1931–2019) oli Ameerika kirjanik, esseist ja õppejõud, üks 20. sajandi mõjukamaid autoreid.

Elu

Toni Morrison sünninimega Chloe Ardelia Wofford oli afroameerika naiskirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1993), oli esimene afroameerika naine, kes selle auhinna pälvis.. Ta töötas ka kirjastajana, aidates esile tõsta afroameerika autorite loomingut.

Tuntumad teosed

• Morrison on tuntud eeskätt bestselleri "Armas" ("Beloved"; 1987) autorina. Selle teose eest pälvis ta Pulitzeri preemia ja American Book Awardi. Teose põhjal tehti 1998. aastal mängufilm. Tema teiste tuntumate romaanide hulka kuuluvad "Džäss" ("Jazz", 1992) ja "Paradise" (1997), mis moodustavad teosega "Armas" osaliselt seotud triloogia. Tema viimane, üheteistkümnes romaan "God Help the Child" ilmus 2015. aastal.

Loomingu teemad

Morrison kirjutas rassismist, orjuse mõjudest, identiteedist, mälust ja kogukonnast. Tema keel on poeetiline ja sümbolirohke, tihti põimuvad realism ja mütoloogilised motiivid.

Toni Morrisoni peetakse üheks Ameerika kirjanduse suurkujuks – tema teosed on sügavad, emotsionaalsed ja ajalooliselt tähenduslikud.

Jack London 150

 pilt Wikipedia

Jack London (12.01.1876–22.11.1916) oli Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja ühiskonnategelane, kes sai maailmakuulsaks oma seiklus- ja looduslugudega.

Elu ja kujunemine

Ta sündis San Franciscos vaestes oludes. Nooruses töötas ta vabrikus, oli meremees ja rändas palju. 1897. aastal osales ta Klondike'i kullapalavikul, mis andis ainest paljudele tema hilisematele teostele. Rasked kogemused looduses ja karmides tingimustes kujundasid tema maailmapildi.

Tuntumad teosed

• The Call of the Wild („Ürgne kutse”) – lugu koer Buckist, kes naaseb looduse ürgsete instinktide juurde.

• White Fang („Valgekihv”) – vastupidine lugu hundist, kes õpib inimesi usaldama.

• Martin Eden – poolautobiograafiline romaan noorest kirjanikust ja tema võitlusest edu nimel.

Iseloom ja vaated

Londonit huvitas inimese ja looduse suhe, ellujäämine ning tugevama seadus. Samas oli ta ka sotsialistlike vaadetega ja kirjutas ühiskondlikust ebavõrdsusest.

Ta suri 40-aastaselt oma talus Glen Ellenis. Tema varane surm on tekitanud palju küsimusi, kuid ametlikult peeti põhjuseks terviseprobleeme.

Jack London oli üks esimesi Ameerika kirjanikke, kes teenis kirjutamisega suurt raha ning saavutas juba eluajal rahvusvahelise kuulsuse.

Siin on veel tema  teoseid:

Romaanid

• The Sea-Wolf („Merehunt”) – filosoofiline ja seikluslik lugu karmist kaptenist Wolf Larsenist.

• The Iron Heel („Raudne kand”) – düstoopiline romaan tuleviku totalitaarsest ühiskonnast.

• The Valley of the Moon – noore abielupaari otsing paremaks eluks Californias.

• Burning Daylight – kullakaevurist, kes rikastub, kuid kaotab elus tasakaalu.

Jutukogud ja lood

• Love of Life („Eluarmastus”) – karm ellujäämislugu Põhjala looduses.

• To Build a Fire („Tuld süütamas”) – kuulus jutustus inimese võitlusest pakasega.

• The Son of the Wolf – varajane Alaska-aineline jutukogu.

Mälestused ja reisikirjad

• The Road – autobiograafilised lood ränduri- ja hulguseelust.

• The Cruise of the Snark – reisikiri Vaikse ookeani purjetamisest.

Head uut aastat!